Kaspar Oja: alampalga tõstmine suurendab tõenäoliselt hinnatõusu
Miinimumpalga arutelus keskenduvad rääkijad harilikult palgavaesuse vähendamisele ja töökohtade võimalikule vähenemisele. Vähem on aga juttu kolmandast võimalikust mõjust: hinnatõusust, märgib Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Ökonomist Kaspar Oja toob miinimumpalga tõstmisel esile mitu võimalikku mõju. Foto: Liis Treimann
Teoreetikud toovad miinimumpalga varjuküljena sageli välja asjaolu, et miinimumpalga tõus surub väiksemate oskuste ja võimalustega tööotsijad tööturult välja ning sedasi suureneb struktuurne tööpuudus. Empiirilised uuringud, millega on püütud seda mõju mõõta, jõuavad aga sageli järeldusele, et miinimumpalga mõju tööhõivele on pigem väike.
Alampalga jõuga kehtestamine vorst vorsti vastu kokkuleppena oleks eriti halb poliitkultuur, mediaanpalgaga töötasu alammäära siduda ei saa, kirjutab aktsiaseltsi Ehitustrust juhatuse liige Marko Raudsik.
Kui vaadelda alampalga tõusu ja selle mõjul kaasnevat madalapalgaliste töökohtade kadumist, siis alampalk prevaleeriks, ütles ametiühingute keskliidu esimees Jaan-Hendrik Toomel.
Alampalga üle käivas üha kuumemas poliitilises arutelus võiks selle kõrval, mis on selle eesmärk, küsida sedagi, kas seda üldse vaja on, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tööandjate keskliidu volikogu esinaine ja Ragn-Sellsi juht Kai Realo ütles saates „Kuum tool“, et kui alampalka tõsta kuni 60% mediaanpalgast, peab kokkuleppesse lisanduma ka kriisi ajal alampalga vähendamise võimalus.
Rahvusvaheline reitinguagentuur S&P Global Ratings tõstis Freedom24 kaubamärki omava Freedom Finance Europe Ltd. pikaajalist krediidireitingut B-tasemelt B+-tasemele.