Juristid: kavandame kaitsetööstusparki, aga saame hoopis töötuspargi?
Miks peaks keegi investeerima Eesti loodavasse kaitsetööstusparki, kui siin on energia hind kõrge ning napib kvalifitseeritud tööjõudu, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen juristid Stenver Pärn ja Henry Heinleht.
Eesti tärkav kaitsetööstus ning NATO kiirendi DIANA liikmed esitlemas oma tehnoloogiat Balti Laevaremonditehase õuel Koplis. Foto: Andras Kralla
Venemaa välksõjana kavandatud sissetung Ukrainasse on ületanud 800 päeva piiri ning Euroopa valmistub siinsele kaitsetööstusele taas eluvaimu sisse puhuma. Ei erine sellest ka Eesti plaan ning juba 2023. aasta sügisel hakkasid uudiskünnist ületama kuuldused, et riik on otsustanud rajada laskemoona tootmiseks kaitsetööstuspargi. Otsuse tagamaid oli mitu, lisaks agressiivsele idanaabrile näiteks ka asjaolu, et Euroopa relvatööstusettevõtted ei suuda vajamineva laskemoona nõudlust täita.
Kaitseministeeriumis on käinud juttu tegemas umbes 30 huvilist, kes tahavad hakata Eestis laskemoona tootma, kohalike ettevõtjate kõrval ka Euroopa suurimad moonatootjad.
Eestil on selgelt vajadus kohaliku laskemoona- ja relvatootmise järele ning uuendamist vajab ka meie relvaseadus, arutlevad Soraineni riigikaitse valdkonna nõustajad Mario Sõrm ja Kaupo Lepasepp ning kaitseministeeriumi nõunik Indrek Sirp saates „Soraineni sagedus“.
Kaitseminister Hanno Pevkur allkirjastas kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise eelnõu, valikusse on jäänud neli asukohta.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”