Heitlik maksupoliitika ja ettearvamatu maksukeskkond on tekitanud inimestes ebakindlust ning vähendanud maksude tasumise valmidust, kirjutab sisekaitseakadeemia finantskolledži direktor Kerly Randlane.
- “Kui igal aastal laekub maksutulu miljard eurot rohkem, kuid riigieelarves on ikkagi puudujääk, siis ei ole asi maksutahtes, vaid selles, kas riigi rahaasjad on ikka korras. See omakorda tekitab usaldamatust riigi vastu ning mõjutab negatiivselt inimeste meelestatust ja maksude tasumise valmidust,” kirjutab sisekaitseakadeemia finantskolledži direktor Kerly Randlane. Foto: Erakogu
Maksu- ja tolliameti tellimusel on juba seitse aastat viidud 15–74aastaste Eesti elanike seas läbi maksutahte uuringut, et hinnata nende hoiakuid ja uskumusi maksukäitumise, maksuhalduri tegevuse, maksualaste normide, riskide ja karistuste ning kehtiva maksusüsteemi kohta. Värske maksutahte uuringu kohaselt peab üksnes 26% vastanutest Eesti maksusüsteemi õiglaseks. Maksutahte indeks oma 63,6 punktiga on uuringu ajaloo madalaim tulemus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Riikide kulutused riigikaitsele, sotsiaalteenustele ja rohepöördele üha kasvavad. Võlakoormuse tase on juba niigi kõrge, mistõttu maksutõusudest pole nähtavasti pääsu.
2025 on ettevõtete sulgemise aasta
Järgmine aasta tuleb majutus- ja toitlustusettevõtetel raske ning tõenäoliselt näeme ka ettevõtete sulgemisi, ütles Aqva spaahotelli tegevjuht ja mitme toidukoha omanik Roman Kusma saates “Kuum tool”.
Valitsuse hirm majanduse langusse rääkimise pärast on võrdlemisi õigustatud, sest valitsuse enda poliitika tüürib majanduskasvu nullimise poole.
Sellised maad nagu Ühendkuningriik karmistavad jõukatele välismaalastele kehtivaid maksureegleid, teised aga püüavad neid üksteise võidu enda juurde meelitada.
Maailma Kullanõukogu avaldas eelmise aasta lõpus raporti, milles lükati ümber väited, et kulla pikaajaline tootlus on võrreldav inflatsioonitempoga. Uuringust tuleb välja, et kulla hinnatõus on olnud inflatsioonitempost kaks korda kiirem ning kulla hinna peamised mõjutajad on hoopis majanduskasv ning globaalsete aktsia- ja võlakirjaturgude koguväärtus.