- OMX Baltic−0,42%281,26
- OMX Riga0,44%877,98
- OMX Tallinn−0,29%1 773,27
- OMX Vilnius−0,6%1 090,5
- S&P 500−1,11%5 909,03
- DOW 30−0,42%42 528,36
- Nasdaq −1,89%19 489,68
- FTSE 100−0,05%8 245,28
- Nikkei 225−0,26%39 981,06
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,97
- GBP/EUR0,00%1,21
- EUR/RUB0,00%111,02
- OMX Baltic−0,42%281,26
- OMX Riga0,44%877,98
- OMX Tallinn−0,29%1 773,27
- OMX Vilnius−0,6%1 090,5
- S&P 500−1,11%5 909,03
- DOW 30−0,42%42 528,36
- Nasdaq −1,89%19 489,68
- FTSE 100−0,05%8 245,28
- Nikkei 225−0,26%39 981,06
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,97
- GBP/EUR0,00%1,21
- EUR/RUB0,00%111,02
TTÜ teadur: paneme robotid veealust taristut kaitsma
Autonoomsed robotid veealuse taristu kaitseks oleks strateegiline investeering tehnoloogiasse ja majandusse, kirjutab TTÜ elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi teadur ja MindChipi tegevjuht Heigo Mõlder arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Viimaste aastate Eesti poliitika, mis seab fookuse taastuvenergiale, on samm õiges suunas, ent sellel on ka oluline varjupool – vajame tugevaid ja turvalisi välisühendusi teiste riikidega, et hoida elektrihinnad, tootmine ja tarbimine tasakaalus.
Eesti geopoliitiline asukoht tähendab, et meie kriitiline veealune taristu on pidevas ohus, nagu viimase aja sündmused on näidanud.
Ekspertide hinnangul võib viimane Venemaa rünnak Eesti merealuse taristu vastu tekitada otsest kahju vähemalt 150 miljoni euro ulatuses. Kuid see on vaid osa probleemist. Sellised rünnakud toovad kaasa kaudseid kulusid, nagu kasvavad tootmiskulud, saamata jäänud kasumid ja vähenev usaldus Eestisse investeerimise vastu.
Taristu turvamatuse tõttu võivad olulised investorid hoiduda Eesti turule sisenemisest, nagu kaudselt näitab Ericssoni otsus loobuda uue tehaseinvesteeringu tegemisest siia. Lisaks on oleme saanud kõik lugeda uudiseid, kus mitmed välisinvestorid on oma osaluse siinsetes ärides müüki pannud.
Need riskid viitavad üheselt vajadusele tugevdada kriitilise taristu kaitset ja tagada strateegiline valmisolek sarnasteks rünnakuteks. Senine passiivne lähenemine, kus taristu kaitsmine piirdub tagantjärele reageerimisega, ei ole enam piisav.
Autonoomsed lahendused kriitilise taristu kaitseks
Üheks potentsiaalseks ja kuluefektiivseks lahenduseks on autonoomsete tehnoloogiate rakendamine. Eesti riik võiks ennetavalt investeerida järgmised 150 miljonit eurot Eesti ettevõtete toel arendatavasse autonoomsete patrull-laevade ja veealuste droonide süsteemi. Selline investeering tagaks pideva järelevalve kriitilise taristu üle ja võimaldaks kiiret reageerimist ohtudele.
Selline süsteem võiks koosneda:
- Autonoomsetest patrull-laevadest, mis kasutavad radareid, masinnägemise kaameraid, hüdrofone ja sonareid veealuste ning veepealsete ohtude tuvastamiseks. Need laevad võiksid olla varustatud raadioluure ja AIS-süsteemidega, mis võimaldavad jälgida laevaliiklust ja droone.
- Veealustest droonidest, mis patrullivad kriitilise taristu läheduses, kasutades sonarit ja hüdrofone veealuste ohtude varajaseks tuvastamiseks.
- Lokaalsetest sensoritest, mis on paigaldatud kriitilise taristu lähedusse. Need fiiberoptilised sensorid suudavad tuvastada isegi väiksemaid anomaaliaid, nagu kaablite läheduses toimuv tegevus.
- Tehisintellekti lahendustest, mis analüüsivad radarite ja AIS-süsteemide andmeid, tuvastades kahtlased mustrid ning anomaaliaid.
Autonoomsed robotlaevad on osutunud väga efektiivseks Ukrainas, kus riik, kelle praktiliselt polnudki mereväge, on lasknud põhja suurema osa Venemaa sõjalaevastikust Mustal merel. Eesti, kellel puuduvad vahendid kallite ja suurte sõjalaevade ehitamiseks, võiks sarnaselt panustada meredroonidesse, et tugevdada oma kaitsevõimet ja tagada kriitilise taristu kaitse.
Kasu majandusele ja riigikaitsele
Selline investeering ei teeniks ainult energiajulgeoleku huve, vaid looks tugeva tehnoloogilise baasi ka muudes valdkondades. Autonoomsed lahendused oleksid nn dual-use-tehnoloogia, mida saaks rakendada ka:
- mehitatud laevade autonoomsele juhtimisele üleviimisel, vabastades suure osa inimesi rutiinsest tööst;
- meretuuleparkide hoolduseks, sealhulgas veelauste vundamentide ja infrastruktuuri monitoorimiseks;
- merepõhja kaardistamiseks, suur osa Eesti merepõhjast on endiselt veel mõõtmata;
- õlireostuste tuvastamiseks ja koristamiseks, suurendades merereostuse haldamise võimekust;
- kalavarude monitoorimiseks ja mereelustiku seireks.
Lisaks looks selline arendus tööhõivet kõrgtehnoloogilistes sektorites, suurendades Eesti inseneride ja IT-spetsialistide järelkasvu. Eesti ettevõtted saaksid arendatud lahendusi eksportida teistele mereääsetele riikidele, kus veealuse taristu kaitse on samuti oluline.
Investeering tulevikku
Veealuse taristu kaitse ei ole pelgalt julgeolekumeede, vaid ka investeering Eesti majanduse stabiilsusesse ja konkurentsivõimesse. Stabiilne elektri hind ja kindlustunne välisinvestorite seas loovad soodsa pinnase jätkusuutlikuks arenguks. Kui taastuvenergia on tulevik, siis veealuse taristu kaitse käib siinsete naabritega sellega paratamatult kaasas.
Eesti peab tegema strateegilise otsuse ja astuma konkreetseid samme autonoomsete tehnoloogiate ulatuslikuks rakendamiseks. See samm kindlustab mitte ainult meie energiajulgeolekut, vaid parandab ka Eesti positsiooni globaalsel tehnoloogiaturul.
Pane eduidee kirja ja võida 10 000 eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2025.
Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].
Seotud lood
Seame ühise eesmärgi jõuda järgmise kümne aasta jooksul e-residentsusega miljardilise aastase maksutuluni, kirjutab Teenusmajanduse Koja juhatuse liige Ivar Veskioja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Bürokraatia vähendamiseks tuleb riigi kohustusi perioodiliselt auditeerida, kirjutab Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suuname sotsiaalmaksust 3–5% iga kuu inimese enda sihtotstarbelisse kasutusse, kus seda raha saaks igaüks kasutada spordikulutuste tarbeks, kirjutab Mari Eek arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Edukas Eesti on säästlik ja innovaatiline Eesti. Kirde-Eesti elukeskkonna parandamine aitab lahendada mitmeid sotsiaalseid probleeme ja pakub samal ajal investeerimisvõimalusi, kirjutab Reigo Sindonen arvamuskonkursile „Edukas Eesti“ saadetud artiklis.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”
Abiks olid tehisintellekt ja USA
Äripäeva TOPid
Nimekirjas 550 tööstusettevõtet!
Lisatud 100 edukaima ehitusettevõtte edetabel.
Lisatud Ida-Virumaa TOP
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ettevõtja tehaseplaan on kokku vajumas
Abiks olid tehisintellekt ja USA
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Enimloetud
1
Ettevõtja tehaseplaan on kokku vajumas
2
Abiks olid tehisintellekt ja USA
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele