Taavi Laur: hüppame tasemelt 2.0 kohe 5.0-le

Innovatsioon tähendab mulle kõige värskemate ideede ja tehnoloogiate kohest katsetamist, edasi arendamist ja kasutusele võtmist.

Kui meil on valida, kas sörgime sabas üle 10 aasta tagasi alustatud Industry 4.0 rakendamisega, või hakkame väikese riigina maailmas kohe eest vedama Industry 5.0 rakendamist, millest praeu räägivad vaid parimate ülikoolide helgemad pead, siis siin ei saa olla küsimustki – me ei oota jälle 10 aastat, vaid alustame sellega kohe!

Lihtsustatult kui Industry 4.0 keskendub tehnoloogia võimalustele tootmise optimeerimiseks, siis Industry 5.0 laiendab seda visiooni, lisades sinna inimese, kes töötab koos tehnoloogiaga (sealhulgas tehisintellektiga), et luua säästlikum ja eetilisem tulevik.

Kui pessimistid ütlevad, et meie väikestest ettevõtetest koosnev tööstus on alles tasemel 2.0 või 3.0 ja jääb kaugele digitaliseerimisele pühendunud 4.0 tööstusrevolutsioonist, siis mina ütlen: väga hea, me jätamegi paar astet vahele ja ei karda korrata juba ajaloos tehtut!

Kui Eesti iseseisvus, siis meie pangandus jättis samuti vahele mitu arenguetappi, hüpates tšekimaksete asemel kohe kaardimaksetele ning asudes koheselt arendama selle aja innovatsiooni ideed, milleks oli e-pangandus. Tulemus oli rahvusvahelises võtmes muljetavaldav.

Meil on tehtud poliitilised rohepöörde otsused, aga mida see tähendab laiemalt ja kuidas seda rakendada, on alles avastamisel. Taastuvatele energiaallikatele lisaks tähendab see vähese energiatarbimisega ning vähem jääke tekitavate digitaliseeritud tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu. Tuleviku trend on digitaliseeritud tooted, mida toodetakse lõpptarbijate lähedal, siis kui selleks on vajadus ning korraga vaid koguses, mida tarbitakse. Miks see on hea?

Väheneb energiamahukas mass- ja ületootmine, ladustamine, logistiline saaste- ja ajakulu, aga ‒ mis väga oluline ‒ see loob uued võimalused väikesele ja keskmisele ettevõtlusele, mille osakaal Eestis on üle 90 protsendi. Kindlasti tekib muutustega vähem kohanevate vastuseisu, kuid meil on e-riigi positiivne kogemus, mis samuti tekitas välismaailmas esialgu võõristust.

Selle edu saavutamise võti peitub teadmiste arendamises, sest need tehnoloogiad ei sünni iseenesest ja ka juba olemasolevate tehnoloogiate kasutamiseks on vaja teadmisi.

Me oleme edukad, kui hakkame tehnoloogiate kasutamist omandama juba põhikoolis, liikudes sealt järgmiste astmete võrra edasi ning võimaldades ka selle suunalist täiskasvanuõpet juba olemasolevatele tööturul osalejatele. Tehnoloogiat ei saa õppida paberi peal, selleks tuleb tehnoloogiasse ja õppesse investeerida ning need investeeringud ei ole väikesed, pigem väga suured nagu ka tulevikus saadav kasu!

Pea 30 aastat tagasi sai alguse tiigrihüpe, mis tundus ebakindel ja kallis, aga visioon oli lubav ja helge. Väikestest sammudest ja tuntavatest riigi investeeringutest sai üle-eestiline hüpe, mis tõmbas endaga kaasa ühiskondliku toetuse, sealhulgas ettevõtjate investeeringud. Edasi tuli juba e-riik, esimene start-up ning peagi lisandus enim ükssarvikuid elanikkonna kohta maailmas.

Üks lauaarvuti ja interneti võimalus 1990. aastate elatustasemega võrreldes võis tähendada sama, mis praegu hirmkallina tunduv digitaalne ja kohanduv robottehnoloogia mõnele koolile või väikeettevõttele, aga see tasus end kiiresti ära, sest noored võtsid selle kohe omaks ja hakkasid rakendama.

Minu edukas Eesti jälgib maailma tulevikutrende ja võtab need targalt kasutusele enne teisi. Teeb plaani, investeerib sihipäraselt, võttes vajadusel ka sihtotstarbelist laenu, ning kaasab ühiskonna oma innovatiivse plaani edukaks rakendamiseks.