Praktikale peale vaadates pole ime, et kolmetäheline lühend ESG tekitab ettevõtjates negatiivseid tundeid. Suuname fookuse taas innovatsioonile, kestlikule kasumlikule tehnoloogiale ja äriarendusele – sellele, mis vähemalt algselt pidi olema ka ESG aruandluse eesmärk, kirjutab kestliku innovatsiooni strateeg Anu Ruul.

- “Euroopal on teoorias võimalik olla esimene maailmajagu, kus arendatud kestlik tehnoloogia jõuab Big Tech ettevõtete nimekirja. Aga see eeldab, et me ei mata kestlikku innovatsiooni ebamõistliku bürokraatia ja ennustamatute regulatiivsete muudatuste alla,” kirjutab kestliku innovatsiooni strateeg Anu Ruul. Foto: Raul Mee
Tähekombinatsioon ESG on muutunud vaktsiinide, sõja, planeedi kuju (ümmargune või lame) ja tuulikute kõrval järjekordseks inimesi polariseerivaks teemaks. Ühtede jaoks bürokraatlik jura, teiste jaoks sisutühjade tegevuste sümbol ja kolmandate jaoks loomulik äritegemise viis. Kas selles olukorras leidub kesktee nii, et ettevõtete meeskonnad ja isegi pereliikmed omavahel saaksid taas keskkonna, töötajate heaolu ja väärtuspõhise juhtimisega seotud teemadest rääkida samadel alustel?
ESG Today andmeil loobub ülemaailmne investeerimisspetsialistide ühendus CFA Institute lühendist „ESG“ ning hakkab senise asemel kasutama väljendit „jätkusuutlik investeerimine“ (sustainable investing). Kombinatsioon „ESG“ on muutunud investeerijate hinnangul poliitiliselt laetud terminiks.
Sama stsenaarium on toimumas ka Eestis, kus need tähed tekitavad ettevõtjates selgelt ärritavat efekti.
Segadus, viha, läbipõlemine
Kui 2023. aastal Euroopa Liidu CSRD direktiiv vastu võeti ja oli selge, et pea veerandsajal Eesti ettevõttel lasub kestlikkusaruandluse kohustus 2025. aastal, kümnele suuremale börsifirmale juba 2024. aastal, hakkasid mitmed ettevõtjad selleks juba varakult valmistuma. Loodi uusi töökohti, koolitati inimesi, osteti tarkvarasid ja konsultatsioone ning kulutati lugematu hulk tunde koosolekutel, kus prooviti aru saada, mida aruanne sisaldama peab ja kuidas läbida sellega seotud auditeerimine.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
“Tuleb valus aeg, kuid lõpuks bürokraatiamasin pidurdub”
Euroopa Liit on hakanud kestlikkuspoliitikat oluliselt lõdvendama. Pika ESG kogemusega Nelli Pormeister rõõmustab, kuid tõdeb, et enne leevendusi on vaja üle elada raske ja segane aeg.
Ööpäev läbi töötav tööstusettevõte Ericsson Eesti on endale püstitanud üsna ranged keskkonnasäästlikkuse eesmärgid.
Kas ESG aruandlus muutub lihtsamaks, kellele muutub lihtsamaks ja kas me üldse teame, mis täpsemalt saama hakkab?
Euroopa Liidu uus küberturvalisuse direktiiv, NIS2, on oluline samm digitaalse turvalisuse parandamiseks kogu Euroopas. See seab kõrgemad infoturbenõuded ettevõtetele, kes pakuvad elutähtsaid ja olulisi teenuseid – alates telekommunikatsioonist ja energeetikast kuni domeeniregistripidajate ja
pilveteenuste pakkujateni. Kuid mida see tegelikult tähendab ettevõtetele ja tavakasutajatele?