Absurdimaiguline olukord maksuvaidluses

Jaak Siim, Advokaadibüroo Aivar Pilv advokaat:

Teatavasti lõppes eelmainitud kohtuasi maksukohustuslase võiduga ning selle tulemusena tühistati kohtu poolt maksuotsus, millega  Eesti Post määrati täiendavalt tasumiseks maksusummasid kokku ligemale 3 miljoni krooni ulatuses. Maksuhaldur leidis kohtu poolt õigusvastaseks tunnistatud maksuotsuses, et AS Eesti Post ja füüsilistest isikutest ettevõtjateks registreerunud postiljonide vahel sõlmitud töövõtu- ja käsunduslepingute näol on tegelikult tegemist töölepingutega ning asus seetõttu seisukohale, et postiljonidele postikandeteenuse eest makstud tasu on käsitatav töösuhtes makstud tasuna, mis tuleb vastavalt maksustada. Oluline on siinkohal asjaolu, et maksuhalduri arvates ei pidanud ta lepingute majandusliku sisu ümberkvalifitseerimisel lähtuma maksuõiguses kehtivast majandusliku tõlgendamise põhimõttest. Seetõttu ei pidanud maksuhaldur vajalikuks pöörata tähelepanu sellele, millisest eesmärgist lähtuvalt olid pooled lepinguid sõlminud ning kas esines asjaolusid, mis viitavad võimalikule maksude tasumisest kõrvalehoidumisele või ebaseadusliku maksusoodustuse saamisele.

Riigikohtu halduskolleegium sellist lähenemist ei aktsepteerinud ning rõhutas, et kuigi majandusliku tõlgendamise põhimõttest lähtuvalt võib maksuhaldur maksumenetluse käigus poolte vahel tehtud tehingutele anda teistsuguse, majanduslikule sisule vastava hinnangu ning määrata tasumisele kuuluva maksusumma, lähtudes tehingu majanduslikest tagajärgedest, on sellise sekkumise võimalus isikute omavahelistesse tehingutesse siiski piiratud. Kohtukolleegium märkis, et maksu määramiseks ei piisa lepingu ümberkvalifitseerimisest, vaid viidata tuleb tehingute majandusliku sisu ümberhindamist ja maksu määramist võimaldavale õiguslikule alusele. Riigikohtu hinnangul tuleb maksuhalduril maksumenetluse käigus tuvastada lepingupoolte tahtlus saada maksueelist ning isegi juhul, kui pooled on sõlminud teeseldud tehingu, aga maksueelist ei saanud, puudub õiguslik alus maksu määramiseks.

Maksuhalduri novaatorlik katsetus

On selge, et selline järjekordne novaatorlik katsetus maksuhalduri poolt on kui välk selgest taevast kinnistu soetanud maksukohustuslaste jaoks, kes on müügitehingu käigus kinnistu maksustavale väärtusele lisatud käibemaksu müüjale tasunud ning tehingut kavandades eeldanud, et maksuhaldur neile hiljem sisendkäibemaksu tagastab. Enammakstud käibemaksu tagasisaamise asemel seisavad nad aga hoopis silmitsi tõsiasjaga, et hoolimata maksuhalduri väitest käibe mittetekkimise kohta lasub vähemalt mõnda aega käibemaksu tasumise kohustus justkui mõlemal tehingu osapoolel, kusjuures käibemaksu müüjale tasunud ostjalt nõutakse maksuotsusega veelkord käibemaksu tasumist!

Selline absurdimaiguline olukord osutub võimalikuks seetõttu, et maksuhaldur ei korrigeeri maksumenetluse käigus tehingu teiseks pooleks olnud ja käibemaksu riigile tasumise eest vastutava müüja maksukohustust, kuigi juba eelnevalt viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi 09. detsembri 2009. aasta lahendis rõhutas kohus muuhulgas põhimõtet, mille kohaselt tuleb maksuhalduril uurimisprintsiibist tulenevalt samas menetluses välja selgitada ühe isiku maksukohustuse suurenemisega automaatselt kaasnev teise isiku maksukohustuse vähenemine, kaasates asjasse puutuva isiku menetlusse. Siinkohal olgu märgitud, et kaugeltki mitte kõik tehingutes ostja pooleks olnud maksukohustuslased ei kavatse tekkinud olukorras valget lippu heisata ja lahinguväljalt lahkuda, vaid on otsustanud neile tehtud maksuotsused vaidlustada.

Tulles tagasi eelkirjeldatud tehingute majandusliku sisu ümberhindamise juurde, tuleb tõdeda, et maksuotsustest ei leia isegi luubiga otsides viidet õiguslikule alusele, millele tuginedes maksuhaldur tehingutele vormist erineva sisu on omistanud. Nii nagu AS Eesti Post maksuvaidluse puhul, on maksuotsustes viidatud üksnes üldsõnalisele põhimõttele, mille kohaselt tuleb maksustamisel lähtuda majandustehingute sisust, mitte aga nende vormistamisest. Nii see tõepoolest on, kuid nagu riigikohus täiesti põhjendatult märkis, ei piisa pelgalt lepingu ümberkvalifitseerimisest veel maksu määramiseks, vaid maksuhaldur peab maksuotsuses viitama ka tehingute majandusliku sisu ümberhindamist ja maksu määramist võimaldavale õigusnormile. Lisaks tuleb maksuhalduril tuvastada lepingupoolte tahtlus saada maksueelist. Kui viimast ei esine või tuvastada ei suudeta, puudub alus maksu määramiseks.

Põhjus, miks maksuhaldur püüab õigusliku aluse äranäitamise nõudest siiani mööda hiilida, seisneb ilmselt selles, et viitamisel tehingute sisu ümberhindamist võimaldavale maksukorralduse seaduse (MKS) sätetele, s.o §-le 83 (reguleerib tühiste tehingute arvestamist maksustamisel) või §-le 84 (reguleerib maksustamist maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtavate tehingute ja toimingute puhul), tekiks tal riigikohtu praktikast tulenevalt täiendav kohustus tuvastada maksueelise saamine ja poolte vastav tahe tehingu tegemisel.

Kas Sylvester lahend oli õppetund?

Maksu- ja tolliameti juhid on meedias möönnud, et AS Sylvester aktsionäridega peetud maksuvaidluses tehtud riigikohtu lahend oli nende jaoks õppetund. Ülaltoodust ilmneb, et ilmselt ei käsitle maksuhaldur õppetunnina kõiki tema jaoks negatiivseid kõrgeima kohtu otsuseid või on kohtulahenditel maksuhalduri jaoks lihtsalt erinev kaal, olenevalt sellest, kui suur meediakajastus ühte või teist maksuvaidlust saadab. Kas julge hundi rind on rasvane või haavleid täis, näitab ilmselt edaspidine kohtupraktika.