Mida oodata ettevõtete laenuturul 2010. aastal?

Tänaseks ei ole see veel kaugeltki lõppenud, kuigi samas on oluline osa tegevusi juba tõhusamaks muudetud ning olukord olemasoleva laenuportfelli kvaliteedi ning selle tulevikuväljavaadete osas oluliselt selgem.

Kuigi pankade finantseerimistegevus oli 2009. aastal pigem tagasihoidlik, võis aasta lõpuks täheldada märke laenuturu elavnemisest. Näiteks ergutasid pangad ise kliente uute äriplaanidega välja tulema ja ka riik läbi oma erinevate struktuuride püüdis ettevõtjatele täiendavat tuge anda. Kuid millised võiksid olla märksõnad Eesti laenuturul pilku juba konkreetsemalt 2010. aasta peale suunates?

Turvalisuse ja kvaliteedi vajadus

Esmalt usun, et täna otsivad pangad äripanganduse poolelt eelkõige hästi läbimõeldud ning pigem suurema rahalise mahuga laenutehinguid. Õppetunnid mõne aastatagusest lõdva krediidipoliitika perioodist on veel värskelt meeles, mis on uutele äriplaanidele seatava lati üsna kõrgele asetanud. Ühelt poolt mõjutab seda keskkonna keerulisem prognoositavus Eesti makromajandusliku olukorra taustal. Siin tuleb taastumisele aega anda ning numbrite paranedes kasvab koos ettevõtjate entusiasmiga ka pankade riskitaluvus tänu postiivsematele väljavaadetele. Teisalt sunnib kapitaliturgude oluliselt kasvanud volatiilsus pankasid rakendama suuremaid puhvreid klientidele uusi laenusid väljastades, mida ilmselt keskpikas perspektiivis alandab vaid taastuv konkurents finantsinstitutsioonide vahel laiemalt.Sektoripõhine lähenemine

Sektoritest on pankade huviorbiidis kindlasti riigiga nii otseselt kui kaudsemalt seotud projektid. Antud trendi toetab ka pankade vajadus olulisel määral kohapeal oma osalust erinevatesse EL-i poolt sihtfinantseeritavatesse projektidesse leida. Kindlasti eelistatakse ka sektoreid, mille tellimust on vähem mõjutatud senine surutis. Näiteks võiks siinkohal mainida infrastruktuuriga seonduvat, energeetikat, kommunaalteenuseid ning meditsiini.Loomulikult on jätkuvalt päevakorral jälgitava ajalooga ekspordile suunatud ettevõtmiste finantseerimine. Pankadel, eriti väiksemate turuosaliste näol, on eluline vajadus senisest enam spetsialiseeruda, suutmaks konkreetsetes sektorites teadmistepõhiselt ettevõtjale partneriks olla. Väärtust suudetakse pakkuda eelkõige tänu süvendatud tähelepanule konkreetses majandussektoris pluss abi unikaalsete teadmiste näol emapankadelt, kelle teadmisi saab vajadusel Eestis rakendada.Laenude sünditseerimine

Kolmanda märksõnana Eesti laenuturul tooksin välja oluliselt kõrgema laenutehingute sünditseerimise määra pankade vahel. Nagu juba eelnevalt mainitud, tahetakse uutest riskidest senisest paremini arusaada. Ühendades enam kreeditoride koondteadmiseid, peaks projekt tervikuna olema läbi analüüsitud kõrgeima võimaliku kvaliteediga. See pakub omakorda võimalust optimaalseimalt maandada võimalikud riskid. Suuremate projektide puhul tunnevad otsustajad end otsesõnu mugavamalt, kui teised pangad ka vastava tehingu heaks on kiitnud.Senine praktika, kus tehinguid kiivalt endale püüti hoida, peaks muutuma. Arusaadavalt võib pikeneda senine laenuprojektide menetlus- ning väljastusperiood, kuid positiivse tulemuse nimel peavad osapooled sellega kahjuks arvestama.Kokkuvõtteks arvan, et Eesti ärilaenude turg on valmis nö uueks tulemiseks. Samas saab see olema oluliselt kvaliteetsem ja nõudlikum nii kliendile kui ka pangale, kui me seda eelmise turutõusu algusest mäletame. Kuid vaid nii saame kaasa aidata ettevõtete ja Eesti majanduse jätkusuutlikule arengule.Teisalt, ka pangad saavad kasvada vaid müügitegevuse aktiviseerimise abil ja selles on väga oluline roll just ettevõtetele väljastatavatel ärilaenudel. Seega tasub eelneva teemaarenduse mudelisse sobival ettevõtjal läbimõeldud projekti korral kindlasti juba täna pangaga kohtuda.Jaan Liitmäe, DnB NORD Panga ärioperatsioonide juht