Kreeka tee: kas pankrot või pankrot

See on siis: 20 eelarvamust – 20 artiklit. Vahele põimin ka fundamentaalseid ja tehnilisi turu analüüse – siis kui turul toimuvad huvitavamad arengud.

Praegu aga, nagu näha ka pealkirjast, ei räägi ma mitte käitumisrahandusest vaid Kreekast. Kreeka on jõudnud ristteele, kus tal tuleb koos teiste euroala riikidega ja IMFiga lõpuks otsustada kuidas edasi minna. Viimaste kuude jooksul on saanud järjest selgemaks, et hägused poliitilised lubadused ja toetusavaldused teistelt euroala riikidelt ja Euroopa Keskpangalt ei aita palju. Kreeka kihutab allavoolu järjest kasvava kiirusega. On vaja konkreetset tegevusplaani, et turgusid rahustada.

Vaataksimegi siis, millised oleksid võimalikud stsenaariumid ja millised võiksid olla tagajärjed. Kõigepealt mõned faktid mälu värskendamiseks: Kreeka välisvõlg on 300 miljardit eurot ehk 13,6% SKPst, võla teenindamine maksab praegusel hetkel 11,6 % SKPst. 2010. aasta jooksul peab Kreeka laenama 53 miljardit, sellest 11 miljardit mai lõpuks. Kaheaastase võlakirja intress on tõusnud 10,23protsendini.

Esimene stsenaarium: Kreeka lahkub eurotsoonist, läheb üle rahvuslikule vabalt kõikuvale valuutale ja restruktureerib oma võla koostöös IMF, EL ja kreeditoridega.

Positiivsed küljed:

Vabalt kõikuv (nõrgenev) valuuta aitab kaasa ekspordisektori kasvule.Euroala muutub tugevamaks kuna ei ole enam Kreekat, mis teda allavoolu kisuks.Distsiplineerib teisi euroala riike oma finantsseisukorda kontrolli all hoidma ja annab lisastiimuli suure defitsiidiga riikidele oma defitsiiti veelgi agressiivsemalt vähendama.Suurendab elanikkonna toetust kasinusmeetmetele teistes riikides nagu Portugal, Iirimaa, Hispaania, Itaalia. See omakorda suurendab turgude usaldust, et antud riigid tulevad oma eelarve defitsiidi ohjamisega toime. Usaldus kajastub ennekõike madalamates võlaintressides, mis jällegi on kasulik neile samadele riikidele.

Negatiivsed küljed:

Kreeka peab oma eurovõlakirju tagasi maksma eurodes. Omades nõrka rahvuslikku valuutat, kallineb võlg suhteliselt.

Teine stsenaarium: Kreeka jääb eurotsooni ja saab rahalist abi käesolevaks aastaks ELilt ja IMFilt, ehk siis laenu turuintressist väiksema intressiga. Abipaketi suurus on kindlaks määratud kus eurotsooni riigid võimaldavad 30 miljardit eurot ja IMF 15 miljardit. Selle eelduseks on, et EL riikide parlamendid annavad nõusoleku abipaketi aktiveerimiseks ja Saksa konstitutsioonikohus ei takista raha ülekandmist. Abipaketi käivitamisega tulevad ilmselt kaasa nõudmised veelgi suuremateks kasinusmeetmeks.

Positiivsed küljed:

Käesoleva aasta finantseerimisvajadused saavad rahuldatud.

Negatiivsed küljed:

Majanduse konkurentsivõime tõstmine saab toimuda ainult läbi kasinusmeetmete. Vaadates streike, mis on Kreekas toimunud alates kasinusmeetmete jõustumist, on raske ette kujutada kuidas saab kulusid veelgi vähendada. Kreeklased tunduvad streikivat igasugustel põhjustel, alates sellest, et valitsus käsib kaupmeestel hakata klientidele tšekke andma, kuni streikimiseni IMFi vastu. Iga streik vähendab ka otseselt SKPd ja seega vähendab võimalusi täita kokkuhoiumeetmetega seatud eesmärki – vähendada defitsiiti 4% sel aastal. See omakorda seab ohtu täiendavate laenude saamise EList.Probleem jääb alles, 2011 ja 2012 tuleb Kreekal võtta ligi 100 miljardit eurot laenu, et finantseerida eelarve puudujääki ja teenindada võlga. Kes selle kinni maksab? Ka Saksamaa taluvuspiir saab kuskil ületatud.Annab põhjuse teistele suure defitsiidiga riikidele võtta asja „vabamalt“, kuna paistab, et eriti pingutama ei pea, raha voolab sisse nagunii.Lisakasinusmeetmed võivad viia suuremate mässudeni ja Kreeka valitsuse tagasiastumiseni. Uus valitsus kuulutab välja maksevõimetuse, mis omakorda tähendab suuri probleeme EL pankade jaoks. „International Bank of Settlements“ andmetel omavad Saksa pangad 45 miljardi USD väärtuses Kreeka võlakirju ja Prantsuse pangad 75 miljardi USD väärtuses. Euroopa pangad niigi alles toibuvad USA kinnisvaraturu kukkumisest, küsimus on, kas nad suudavad uue megakahjumi üle elada?

Kolmas stsenaarium on põhimõtteliselt sama, mis teine, ainukese erinevusega, et võlg restruktureeritakse samal ajal kui Kreeka jääb edasi eurotsooni. See tähendab, et kontrollimatu maksevõimetuse oht väheneb ja EL pangad võivad (vähemalt esialgu) kergendunult hingata. Kuna rahvusvaluutat kasutusele ei võeta (valuutat devalveerida ei saa), tähendab see, et majandusel võtab rohkem aega august välja tulla ja kreeditoride poolt antud hingetõmbeaeg ei pruugi olla piisav. Sisuliselt tähendab see probleemi edasilükkamist 2-3 aasta võrra ja Kreeka agoonia pikendamist.

Tundub, et pankrot tuleb nii või naa, parim lahendus oleks sellega kõige kiiremalt ja valutumalt ühele poole saada s.t. esimene stsenaarium oleks parim variant. Kuigi võla tagasimaksmine läheb kallimaks, siis selleks ongi vaja maksepuhkust võtta, et võita vajalikku aega majanduse ümberkorralduseks. Sellisest lahenduses on ka üha valjemal häälel rääkima hakatud, siiani küll ainult majandusteadlaste poolt.

Ega Kreeka potentsiaal iseenesest ole halb, piisab vaid, kui ette kujutada neid turistide horde, kes avastavad enda jaoks uue oluliselt odavnenud sihtkohariigi.

Muide, üks huvitav fakt on, et alates oma esimesest iseseisvuse saavutamisest 19. sajandil, on Kreeka umbes pool ajast olnud maksevõimetu (Kenneth Rogoff & Carmen Reinhart “This Time is Different: Eight Centuries of Financial Folly”).

Järgmised paar nädalat saavad väga huvitavad olema, eks näis mis kurss võetakse ja kuidas see välja mängib.