• OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • 24.05.10, 16:59
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

ARVAMUS: Private Label – kas tootearenduse lõpp?

Euroopa toidutootjad on tõsiselt mures jaekaubandust vallutanud Private-Labeli  ehk jaekettide omatoodete pealetungi pärast. Euroopa Toiduliit (CIAA) eelmise nädala töökoosolekul leiti, et Private Labelite laialdane levik on probleem kõikides EL riikides, see pärsib tootearendust, innovatsiooni ja konkurentsivõimet toidutööstuses.
CIAA on ellu kutsunud töögrupi, et probleemi lahendada ja juhtida riikide valitsuste tähelepanu konkurentsiseadusele. CIAA töögrupp alustab protsessi laialdase uuringuga, kuhu kaasatakse Holland, Ungari, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa, Inglismaa ja Hispaania. Erilist tähelepanu pööratakse levinumatele Private Labeli tootegruppidele, milleks on piimatooted, hommikusöögid ja konserveeritud või külmutatud juur- ja puuviljad.
Private Labelite levik, mis tarbijale pakub soodsa hinnaga tooteid, on esmapilgul hea kõigile osapooltele: tootjad toodavad, jaekett müüb ja tarbijad saavad soodsa hinnaga tooteid. Samas on see tegevus ohtlik, sest sellisel võimalikult väikse kuluga teostatud tootmisel puudub eesmärk areneda. Tootearendus jääb soiku ja lõppkokkuvõttes võib senise kirju valiku asemel olla müügil kahte sorti jogurtit: roosat ja kollast.
Tänases olukorras on tootja tootearendaja ja konkurents teiste tootjatega sunnib leidma ja katsetama uusi tehnoloogiaid. Kuigi toitumine on sama vana kui inimkond ise, ei ole näha, et arengud toiduainete tootmises pidurduma peaksid. Tarbijale loob see rohkem valikuid ja sellisel juhul saab olla tarbija lõplik hinna määraja. Kui poes müüakse ainult omatoodetena valmistatud roosat või kollast jogurtit jääb müüjale ainuõigus hinda määrata.
Nagu eelnevalt kirjeldatud on täna eluterves konkurentsis tarbija eelistust taotlemas tootjad, kes tegelevad tervikuna nii tootmise, tootearenduse, kui ka turundamisega. Private Labelite levikul saab kohalikust tootjast ainult alltöövõtja, kes kelle Maarjamaal toimiv tehas peab konkureerima samalaadse tehasega maailma kuklapoolel. Tarbijal puudub sel juhul võimalus valida, kas ta tahab kohalikust toorainest, kohalikus majandusruumis toodetud toitu või eelistab mõnd tundmatut tootjat.
Säärases olukorras võib meid tabada karm veendumus, et hommikuse võileiva peale ei saa valida Hiirte juustu, Saaremaa juustu ja Edami vahel, vaid valik on ühe või teise jaeketi juust, mille tootmisprotsessist meil aimugi ei ole.  Loomulikult ei pruugi Private Labeli levik olla nii drastiline kui näide kahe jogurtiga, siiski seavad omatooted tootjad nõrgemasse seisu. Nende arendustöö tulemusena valminud uudistooteid saavad suurkorporatsioonid hõlpsasti kopeerida ja neil puuduvad väiketootja kuluartiklid toote turundamisel, kuna nad reguleerivad keskkonda, kus tarbija otsuste tegemise hetkel viibib.
Kokkuvõttes näeb Euroopa  Toiduliit Pivate Labelite laialdases levikus ohumärke ja on alustanud laialdasi aktsioone, et sellele juhtida riikide valitsuste tähelepanu. Tarbijatel on aga juba praegu õigus nõuda kaubanduskettidelt rohkem infot Private label toodete päritolu kohta ja loomulikult avaldada mõju eelistades tuntud tootjate kaubamärke.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 11:59
Üürnikust omanikuks: Tallinna südalinnas on müüa piiratud kogus esinduslikke büroopindasid
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele