Ei ole olemas erakondade rahastamise ideaalmudelit, millega oleks kõik rahul ja mis välistaks kõik kuritarvitused, leiab riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste (RE).
Parimaks lahenduseks tuleb pidada riigieelarvelist rahastust, mis oleks jagatud õiglaselt, läbipaistvalt ja kontrollitavalt. See välistab erakondade ja võimu teostamise sattumise ühe või mitme rahastaja mõju alla. See on inimeste õigustatud mure, kuigi vahel ehk põhjendamatu. Osundatud teed ehk rahastust eelarve kaudu püüab Eesti käia.
Rahastamisel ainult eelarve kaudu on see puudus, et raha on eelarves alati vähe. Lisaks, eelarvelisel rahastamisel peavad panustama kõik, ka need, kes seda ei sooviks. Ning kõrvale on jäänud need, kes on oma legaalse äritegevusega teenitud raha kaudu valmis panustama ühiskonda, ühte või teise maailmavaatesse ja sellest tulenevatesse sammudesse rohkem kui ainult maksude kaudu. Seega, küsimus ei ole mitte niivõrd raha päritolus, vaid rahastamise usaldusväärsuses ja läbipaistvuses ja selle kaudu võimuotsustuste mõjustamise välistamises.
Kui meie ühiskonna üheks põhiväärtuseks on vabadus, siis tähendab see liberaalsele ühiskonnale omaselt võimalikult väheseid keelde ja karistamist.
Kui inimene on teeninud oma raha legaalsel teel, siis on ta vaba tegema oma rahaga seda, mida õigeks peab: annetama kirikule, kodutute loomade varjupaigale, laulukoorile või mõnele MTÜle või mängima kasiinos maha. Miks siis keelata annetamine erakonnale või viimase sidusorganisatsioonile?
Et erakond ei ole tavaline MTÜ, vaid võimu teostav või võimule pürgiv MTÜ, siis peavad usaldusväärsuse tagamiseks ja kuritarvituste vältimiseks olema seatud teatud tingimused. Nendeks võiks näiteks olla annetuse ülemmäär nii summas kui ajas, selle teostamine ainult pangaülekandega ning annetajal võiks olla vähemalt kolmeaastane tegevusajalugu Eestis või Euroopa Liidus.
Mõistagi peavad annetused olema avalikud. Teema lahutamatuks osaks on selgete lobireeglite kehtestamine, et oleks teada, kes mis asja ajab. Kaldun arvama, et just tingimuste ja reeglite puudumine ning lauskeeld oli see, mis pani erakondi toimetama hämaral viisil.Põhiseaduskomisjonile saadetud ettepanekutes tegi riigikontrolör pakkumise, et võiks kaaluda juriidiliste isikute annetusi ka maailmavaate sihtasutustele kas otse või selleks loodud fondi kaudu. Idee väärib kaalumist, sest võimalik, et keegi soovib toetada kindla ilmavaate edendamist ja mitte hetkel võimu taotlevat või teostavat seltskonda.
Autor väljendab isiklikke vaateid.
Seotud lood
Ettevõtete juhtidel tuleb muude küsimuste kõrval mõelda ka sellele, mil moel oma töötajaid kõige tulemuslikumalt innustada. Mitmed neist on kasutusele võtnud boonuspaketid ja üha rohkemad kaaluvad töötajatele lisahüvede pakkumist, just selliste, mida päriselt enim vajatakse ning hinnatakse: tööalased arenguvõimalused, rahalised boonused, täiendav tervisekindlustus, paindlik töökorraldus ja ühisüritused. Leinonen toetab oma klientidest tööandjaid iga päev just motiveerimisprogrammide väljatöötamisega. Millised on kõige populaarsemad boonusmeetmed?