Roubini: kärpekäärid löövad Euroopa südamesse

Alustame arenenud riikidest. Euroalal on majanduslangus laienenud perifeeriast tuumikriikidesse – Prantsusmaa majandus on languses ning Saksamaa kannatab korraga nii ühe tähtsaima ekspordituru majanduskasvu aeglustumisest (Hiina/Aasia) kui otsesest langusest teistel turgudel (Lõuna-Euroopas). Majanduskasv USAs on jätkuvalt kidur, valdava osa aastast 1,5-2% ning Jaapan on uuesti langusesse minemas. Suurbritannias nagu euroalal on majandus juba teist korda langusesse läinud ning nüüd hakkavad USA, Euroopa ja Hiina probleemid aeglustama ka selliste tugevate toorme eksportijate majandust nagu Kanada, Skandinaavia riigid ja Austraalia.

Samal on 2012. aastal majanduskasv aeglustunud ka arenevates riikides, sealhulgas kõigis nn BRIC riikides (Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina) ning teistest suurtest Argentiinas, Türgis ja Lõuna-Aafrikas. Hiina majanduskasvu aeglustumine võib mõneks kvartaliks stabiliseeruda, kui arvestada valitsuse viimaseid eelarvelisi ja rahapoliitilise meetmeid ning laenusüsti, kuid see stiimul vaid põlistab riigi praegust jätkusuutmatut kasvumudelit, mis tugineb liiga palju investeeringutel ja säästmisel ja liiga vähe eratarbimisel.

2013. aastal ohustab globaalset majanduskasvu kärpemeetmete levimine pea kõigisse arenenud riikidesse. Siiani on majandust langusesse kiskuv eelarvekulude kärpimine kontsentreerunud euroala perifeeriasse ja Suurbritanniasse, kuid nüüd tungib see juba euroala südamesse. Ja USAs, isegi kui president Barack Obama ja USA Kongressi vabariiklased jõuavad eelarve osas kokkuleppele, mis hoiab uue aasta algusest ära automaatsed väga järsud maksutõusud ja eelarvekulude kärped, aeglustab kulude kärpimine ja maksude tõstmine ikkagi 2013. aastal SKP kasvu, vähemalt 1% võrra SKPst. Jaapanis lõpeb maavärinale järgnenud rahasüsti ergutav mõju majandusele, samas kui 2014. aastast jõustub uus tarbimismaks.

Nii on IMFil täielik õigus, kui prognoositakse, et liigselt kiirustatud ja üheaegsed eelarvekärped arenenud riikides varjutavad 2013. aastal maailmamajanduse kasvuväljavaateid. Kuidas selles valguses seletada viimast tõusurallit USA ha maailma turgudel?

Vastus on lihtne: keskpangad on oma likviidsuskraanid jälle lahti keeranud, kannustades riskantsemate varade hinnatõusu. USA keskpank on käivitanud agressiivse ja määratlemata horisondiga „rahatrüki“. Euroopa Keskpanga valmisolek võlakirjaturgudele sekkuda on vähendanud euroalal liikmesriigi pankroti ja euroala lagunemise ohtu. Suurbritannia keskpank on rahatrükilt liikunud lihtsama juurdepääsu kindlustamisele laenurahale ning Jaapani keskpank on korduvalt suurendanud sisuliselt samuti rahatrüki operatsioonide mahtu.

Paljude arenenud ja arenevate riikide keskpangad on samuti kärpinud intressimäärasid. Ning olukorras, kus majanduskasv on aeglane, inflatsioon vaos, lühiajalised intressimäärad peaaegu nullis ja rahatrükk jätkub, püsivad pikaajalised intressimäärad enamikes arenenud riikides madalal tasemel (erndiks euroala perifeeria, kus riigi maksejõuetuse risk püsib kõrge). Siis ei ole imestada, et meeleheitlikult tootlust taga ajavad investorid on tormanud aktsiatesse, toorainetesse, laenuinstrumentidesse ja arenevate riikide valuutadesse.

Nüüd näib aga olevat alanud globaalne korrektsioon, mille peamiseks põhjuseks on majanduskasvu kehvad väljavaated. Samal ajal on euroala võlakriis jätkuvalt lahenduseta, hoolimata Euroopa keskpanga jõulistest sammudest ning juttudest pangandus- eelarve-, majandus- ja poliitilisest liidust. Eriti on jätkuvalt suured riskid seotud Kreeka, Portugali, Hispaania ja Itaaliaga, samas kui euroala tuumikriikides süveneb väsimus lõpututest päästeoperatsioonidest.

Lisaks on palju ebakindlust selles osas, kuhu tüürib eelarve ja maksupoliitika, mida võetakse ette võlgadega ning muudel seadusloome rinnetel. USAs on eelarvega seotud kolme liiki probleemid: nn „finantskuristik“ 2013. a alguses, mis tähendab suurte maksutõusude ja eelarvekärbete automaatset jõustumist, kui parteid omavahel kokkuleppele ei jõua; uus poliitiline nägelemine riigivõla ülempiiri tõstmise üle; uus lahing lähiaastate eelarvekärbete üle. Paljudes teistes riikides või regioonides nagu Hiinas, Koreas, Jaapanis, Iisraelis, Saksamaal, Itaalias ja Kataloonias on lähenevad valimised või poliitikas teatepulga üleandmine samuti poliitilist ebakindlust suurendanud.

Veel üks põhjus korrektsiooniks on, et aktsiate hind on juba liiga kõrgeks läinud: hinna ja tulude suhe on kõrge, samas kui väljavaated kasvuks ja kasumi teenimiseks aktsialt on järjest kehvemad ning avatud võimalikele negatiivsetele üllatustele, kui majanduskasv ja inflatsioon mõõnama jäävad. Kui ebakindlus heitlikkus ja soovimatud kõrvalriskid uuesti kasvavad, võib korrektsioon järku kiireneda.

Samuti on kasvanud geopoliitilised riskid: Iraani-Iisraeli sõjalise kokkupõrke risk on väga kõrge, kuna läbirääkimised ja sanktsioonid ei pruugi takistada Iraani tuumavõimekuse arendamist; Iisraeli ja Hamasi vahel võib Gazas vallanduda uus sõda; Araabia kevadest on saamas sünge majandusliku, sotsiaalse ja poliitilise ebakindluse talv; territoriaalsed vaidlused Aasias Hiina, Korea, Jaapani, Taiwani, Filipiinide ja Vietnami vahel õhutavad natsionalistlikke jõude.

Sedamööda kuidas tarbijad ja investorid on muutunud ettevaatlikumaks ja riskikartlikumaks, on 2012. aasta teise poole ralli aktsiaturgudel tipust läbi jõudnud. Ning arvestades kui tõsised on riskid nii arenenud kui arenevate riikide majanduskasvu väljavaadetele, võib see korrektsioon olla teenäitaja veelgi negatiivsematele arengutele 2013. aastal nii globaalses majanduses kui finantsturgudel.

Autor: Vilja Kiisler, Nouriel Roubini