Alanud aasta tõmbab tööturule selge joone, millest ühele poole jäävad ettevõtted, kes töövõtjatele meeldimise nimel pingutavad, teisele poole aga need, kellede äriplaan odavtööjõule üles ehitatud, kirjutab CV Keskuse tegevjuht Paavo Heil.
Usutavasti paneb see polariseerimisprotsess ka töövõtjad juurdlema – kas mul tasub ikka tööd teha ettevõttele, kes hindab vaid mu odavust?
Eesti ettevõtete käivete ja kasumlikkuse kasvatamise suurim piiraja on sobilike oskustega inimeste puudus. Lähiajal teenivad hästi vaid need ettevõtted, kes on selle probleemi lahendamiseks juba midagi tegema hakanud. Ettevõttele sobivate inimeste alles hoidmisse (või uute leidmisse) ja nende motiveerimisse hakkavad ettevõtted aina rohkem panustama ning töötaja positsioon võrdsustub kliendi positsiooniga. See tähendab, et ettevõtted peavad ennast töötajatele (sh potentsiaalsetele töötajatele) müüma, ning sedagi, et ettevõtjad teadvustavad endile: töötajat hoida ja motiveerida on oluliselt odavam kui uut inimest leida.
Turundus- ja reklaamiagentuure hakatakse üha rohkem kaasama tööandja kuvandi loomisse ning et ettevõtte esimüügimeheks saab paljudel puhkudel personalijuht või värbamiskonsultant. Kindlasti hakkavad ettevõtted ka pingsalt silma peal hoidma sotsiaalmeedial, sellel, mida nende kohta seal räägitakse.Teine alanud aasta märksõna on kindlasti palk. Tegelikult on ju palgatõusujutud juba mitmeid aegu vaikselt kõlanud, kuid tänavu tõuseb see teema kindlalt pinnale, sest spetsialistid suruvad järjekindlalt palka üles. Enam ei konkureerita üksteisega vabal turul pelgalt klientide, vaid ka töötajate (eriti võtmetöötajate) tähelepanu nimel.
Palga roll ettevõtte atraktiivsuskomplektis tervikuna väheneb, sest konkurentsivõimeline palk on ju enesestmõistetav. Töökoha valikul hakkavad senisest suuremat rolli mängima pehmed tegurid – isiklikud arenguvõimalused, ettevõtte kuvand tööandjana, juhtide professionaalsus, töökeskkond jne.CV Keskuse eelmise aasta lõpu tööturu-uuringust selgus, et kolmandik (34%) ettevõtetest kavatseb juba lähikuudel töötajate palku tõsta. Uuringus osalenud 740 ettevõtte tegevjuhid, personalijuhid ja –spetsialistid kinnitasid, et on sunnitud seda tegema, sest muidu ei ole võimalik häid töötajaid kinni hoida, rääkimata uute värbamisest. Palgatõusu peamiseks põhjuseks nimetatigi võitlust tööjõu nimel, milles osalevad nii Eesti kui ka lähiriikide ettevõtted.
Eestis siiski palgad lähiajal oma rikkamate naabritega võrreldavale tasemele ei kerki –palgalõhe on ühe hüppega ületamiseks ikka liiga suur. Kõige suurema tõenäosusega ootab palgatõus ees IT-, tervishoiu ja telekommunikatsiooni valdkonnas.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.