• OMX Baltic0,41%282,59
  • OMX Riga0,25%876,29
  • OMX Tallinn0,68%1 781,06
  • OMX Vilnius0,79%1 109,81
  • S&P 5000,11%5 842,91
  • DOW 300,52%42 518,28
  • Nasdaq −0,23%19 044,39
  • FTSE 1000,83%8 269,24
  • Nikkei 225−0,08%38 444,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%105,77
  • OMX Baltic0,41%282,59
  • OMX Riga0,25%876,29
  • OMX Tallinn0,68%1 781,06
  • OMX Vilnius0,79%1 109,81
  • S&P 5000,11%5 842,91
  • DOW 300,52%42 518,28
  • Nasdaq −0,23%19 044,39
  • FTSE 1000,83%8 269,24
  • Nikkei 225−0,08%38 444,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%105,77
  • 29.01.13, 06:11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

ÄP: VEBi skandaal sööb Reformi jalgealust

Avalikkuses juba üsna kindlalt Toomas Hendrik Ilvese mantlipärijaks peetud Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase renomee on seoses dokumendivõltsimise ilmsikstulekuga Eesti Pangas saanud järjekordse hoobi, mis raputab tugevasti ka tema lapsukest, Reformierakonda.
Eesti Panga ekspresident Siim Kallas väidab, et kaotas pärast 1992-93 pangakriisi lahendamist VEB fondi asjade vastu huvi, kuid ometi seisab tema allkiri 1995. aasta dokumendil, millest võltsimine algas. Eesti Panga auditi käigus avalikustatud dokumentide hulgas on ka VEBi Eesti Pangale saadetud kiri koos Kallase selgelt ära tuntava allkirjaga.
Isegi kui „huvi kaotus“ pidi tähendama aktiivsest VEBiga seotud tegevusest eemaletõmbumist, pidi Kallas ometi mõistma, millele ta allkirja andis. Nii on igati õigustatud öelda, et ta ei rääkinud õigust, kui väitis, et ei tea selleteemalisest kirjavahetusest midagi. Kas seda tuleb pidada teadlikuks valetamiseks, mälu valikulisuseks või millekski kolmandaks, näitab ilmselt aeg.
Kallase läinudnädalane arvamuslugu Postimehes, mis pidi justkui maha võtma igasuguse kahtluse dokumendivõltsimises osalemises, ei täitnud oma eesmärki. Selle ülbe ja asjakohaste küsimuste küsijaid naeruvääristav toon on liigagi sarnane Kallase kodupartei, Reformierakonna suhtlemisstiiliga ACTA ja partei rahastamisskandaali kuumematel päevadel, mil oravapartei juhtpoliitikud kriitikuid alavääristavate sõnadega kokku ei hoidnud.
Osa vitsu on reformierakondlased juba tänaseks kätte saanud: eelmise aasta augusti 39% pealt on toetajate protsent tänaseks kukkunud 20 peale. Erakonna peasekretäri väide, et need numbrid ei kajasta reaalset elu, ei mõju veenvalt. Ent kui ka kainusehetk erakonna sees veel pärale jõudnud ei peaks olema, siis saabub see hiljemalt kohalike valimiste tulemusi vaadates.
Ka VEB-fondiga seotud sündmuste eredamad selgusehetked on ilmselt alles ees ning paratamatult tuleb pikalt käiatud mittemäletamise juttudele varsti lõpp. Auditi käigus avalikustatud dokumentide läbitöötamine ja lisamaterjalide leidmine võib võtta aega, kuid see töö käib ning iga asjaosaliste öeldud sõna kaalutakse ilmnevate faktidega võrdluses uuesti läbi. Tänase seisuga ei ütleks Kallas isegi enam, et kogu see VEB-fondi teema on rahvaluule.
Ja paratamatult tuletab VEB-fondi saaga meelde ka Kallase kunagise 10 miljoni dollari afääri. Kõigis kohtuastmetes õigeksmõistmisest hoolimata seostub see ammune skandaal Kallasele nimega vankumatult tänase päevani ning kuna nii palju küsimusi jäi omal ajal vastuseta, võidakse neid nüüd taas esitama hakata.Ka omaaegse R-hoolduse salapärased skeemid, millest avalikkusele on seni teada vaid jäämäe veepealne osa, võib uuesti tuliseks teemaks saada hoolimata asjaosaliste üksmeelsest mälukaotusest.
Kuigi rahvas Eestis presidenti otse valida ei saa, läheb Reformierakonnal Kallase Kadriorgu saatmine vägagi keeruliseks. Partei isa küll kriimulise, ent seni siiski purunematuks osutunud kuvandi mõranemine nõrgendab omakorda oravapartei niigi habrast toetust.
 
 
Autor: 1185-aripaev

Seotud lood

Uudised
  • 29.01.13, 10:16
Riigikogu hakkab uurima VEB Fondi tegevust
Neli parlamendierakonda ja neli demokraatide ühendusse kuuluvat saadikut algatasid täna otsuse eelnõu, et moodustada uurimiskomisjon VEB Fondiga seotud ebaseadusliku tehingute väljaselgitamiseks. Järeldused loodetakse esitada oktoobris.
  • ST
Sisuturundus
  • 20.12.24, 12:49
Tarkvaraarendaja Merada: turvanõrkusi tuleks otsida vähemalt kord kuus
Tarkvaraarendajale Merada on turvalisuse tagamine ühtviisi oluline nii uue tarkvara kirjutamisel kui ka küberrünnaku ohu minimeerimisel oma ettevõttele. Viimase jaoks tehakse koostöös Teliaga regulaarselt turvanõrkuste kontrolli.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele