Küprosel ees dramaatilised päevad

Euroopa partnerid, Euroopa Keskpank ja IMF nõudsid õigustatult, et päästmises osaleksid ka Küprose hoiustajad. Ilma selleta oleks finantsabi Küprosele ületanud 100% riigi SKPst, mis oleks riigi maksevõime väga suure küsimärgi alla seadnud.

Samuti kahtlustatakse rahapesu, mis vähendab Euroopa partnerite valmisolekut aidata Küprose pankade kahjusid kanda. Maksumäärad olid Küprosel sedavõrd madalad ja hoiuste intressid nii kõrged, et finantsinvesteeringud olid Küprosel palju kasumlikumad kui enamikus teistes euroala riikides. Tähtajaliste hoiuste intress oli 2013. aasta jaanuaris Küprosel 4,5%, Saksamaal võrdluseks vaid 1%. Tundub õiglane vähemalt osa sellest tulust tagasi anda, kui Küprose pangandussüsteemi kapitalivajadus on 50% SKPst.

Sel põhjusel oli õige nõuda, et päästmises osaleksid ka Küprose hoiustajad. Kuid 15/16. märtsil toimunud eurogrupi kohtumise otsuses oli kaks olulist viga. Esiteks ei oleks tulnud sisse arvata hoiuseid, mis on väiksemad kui 100 000 eurot, kuna need on ühtse hoiusegarantiiga tagatud. See ei olnud vajalik ja ärritas inimesed üles. Potentsiaalselt võib see ühtlasi õõnestada usaldust hoiusegarantii süsteemi vastu kogu Euroopas. Teiseks ei kaasatud eelisvõlakirjaomanikke, ehkki selliste võlakirjade hulk olnuks minimaalne. Kahju on juba tehtud. 18. ja 19. märtsil olid kõik poliitikategijad üksteist vastastikku süüdistamas, selle asemel et tunnistada eurogrupi kohtumisel ühiselt tehtud vigu.

Küprose parlamendil oli aga võimalus need vead ära parandada. Mõistes, et väikehoiustajate sissearvamine oli viga, saatsid euroala partnerid Nicosiasse sõnumi, et koorma võiks nihutada üksnes suurhoiustajate õlule. Küprose parlamendisaadikud aga ei toetanud neid – selle asemel hääletasid nad maha kogu idee, vähemalt selleks korraks.

Kui ei sünni kiiret ja töötavat lahendust, pagevad hoiused Küproselt kohe, kui pangad praeguse püha järel uksed avavad. Väljavaated sellise lahenduse sündimiseks on kesised ja nii on riskid väga suured.

Mis nüüd siis edasi? Euroopa partnerid ei saa päris taganeda. Öelda sakslastele, et nende raha kasutatakse Küprose väga kasumlike ja kohati kahtlast päritolu hoiuste päästmiseks täies mahus, ei ole midagi sellist, mille Bundestag rõõmsalt alla neelab. Kui nii peaks aga minema, siis võivad ka teiste riikide poliitikud otsustada sellist väljapressimistaktikat kasutada. Euroala partnerid võivad teha väikese kokkuleppe, suurendada summat 1,3 miljardi euro võrra – mis on võrdne maksusummaga, mis pidi laekuma väiksematelt kui 100 000 euro suurustelt hoiustelt. Kuid manööverdamisruum on väga kitsas. Ka Euroopa keskpanga nõukogul seisab ees väga raske otsus, kas jätkata pangandussüsteemi toetamist, mis on sisuliselt pankrotis, ilma väljavaateta seda seda korralikult jalule saada.

Selle asemel võib sekkuda Venemaa. Küprose rahandusminister Michalis Sarris sõitis Moskvasse abi küsima. Kui seda antakse, tuleb Küprosel tõenäoliselt selle eest kallilt maksta. Keegi peab kahjud ikkagi kandma, kui Küprose hoiustajatele nende hoiused täies mahus tagatakse. Venemaa võib nõuda kõrget kompensatsiooni, näiteks kontrolli gaasimaardlate üle Küprose vetes. Sellel oleksid ka geopoliitilised tagajärjed.

Küprosel praegu kehtestatud pangapüha ei saa liiga kaua jätkata. Samuti ei oleks hea lahendus hoiuste külmutamine, kui pangad jälle uksed avavad. Kiiresti on vaja uut kokkulepet. Parim lahendus on teemat uuesti Küprose parlamendis arutada: suured hoiused tuleks ikkagi maksustada, garanteerides samas 100 000 euro piirist väiksemad hoiused täies mahus. Küprose pangandussüsteemi domineeriv roll majanduses on ilmselt nii või teisiti läbi, nii peaks eesmärgiks olema olukorrast väljatulek võimalikult väikeste kahjudega ning Küprose püsimine euroalal. Euroala partnerid võivad abisummat veidi suurendada. Parlamendi otsusele peab lisanduma euroala partnerite ja Küprose valitsuse usaldusväärne plaan riigi jaluleaitamiseks. Ei saa välistada, et hoiused ka sellisel juhul riigist pagevad, kuid euroala riikide ja Euroopa Keskpanga toetus aitab selle tormi üle elada.

Kui mõistlikku kompromissi ei sünni, kui Küprose parlament oma otsust ei muuda, euroala partnerid omast ei tagane ning ka Venemaa appi ei tule, on Küprosel ees pangandussüsteemi kollaps koos kõigi kannatustega riigi elanikele. See seab ühtlasi ohtu Küprose püsimise rahaliidus, mis tähendab riigi elanikele täiendavat kahju. Kokkulepe peab sündima.