1. aprillil jõustus üle kümne aasta mööda kabinette, koridore ja saale ringelnud uus avaliku teenistuse seadus. Kuna uus seadus vähendas ametnike tagatisi märkimisväärselt, siis oli mõistlik vaadata üle ka piirangud, kirjutab justiitsminister Hanno Pevkur (RE).
Kui seni oli reegel see, et ametnik ei tohi töötada teise tööandja juures ega tegelda ettevõtlusega (see oli lubatud ainult erandjuhtudel), siis uus seadus lähtub vastupidisest: kõrvaltegevus on üldiselt lubatud, keelud on erandlikud. Olgu öeldud, et samasugune põhimõte kehtestati ka näiteks maavanematele ning linna- ja vallavalitsuse liikmetele. Üldistades võib ütelda, et mida kõrgemal ja vastutusrikkamal positsioonil ametiisik on, seda rohkem on talle seaduse järgi keelatud.
Miks üldse asuti senist olukorda muutma? Vastus on lihtne: sellised mõõdukohatud piirangud olid oma aja ära elanud ja need ei olnud kooskõlas ka põhiseadusega, mis sätestab ettevõtlusvabaduse kui põhiõiguse. Põhiõigust ei saa aga piirata lauskeelu korras, vaid seda saab teha ainult kitsa ringi puhul ja kindlatel tingimustel. Lauskeelu ebaproportsionaalsusele on juhtinud tähelepanu ka õiguskantsler ja riigikohus. Näiteks ei ole põhjendatud keelata linnaametnikul tegelda ettevõtlusega, isegi kui ettevõte, milles ta on hõivatud, tegutseb samas valdkonnas, aga teises linnas.
Teine ülearuste piirangute kaotamise eesmärk oli suurem läbipaistvus. Ei ole midagi taunimis- ega keelamisväärset selles, kui ametnikul on majandus- või muid huve ka väljaspool oma ametnikutööd. Nüüd võib ta tegelda nendega ettevõtluse või muu kõrvaltegevuse korras täiesti seaduslikult – ta peab sellest vaid teada andma.
Selline olukord on kokkuvõttes läbipaistvam kui senine suuresti jaanalinnulik tava, kus ametnik pidi lauskeelu tõttu realiseerima oma huve perekonnaliikmete, sõprade või variisikute kaudu. Ilmselt pole lehelugejale vaja meenutada, milliste keeruliste skeemitamisteni sel moel pahatihti jõuti. Kuna ametniku tegevus ettevõtluses on nüüd avalik, siis on ka huvide konfliktid paremini näha nii ajakirjandusele kui ka kontrollivatele ametnikele.
Millistel juhtudel on tööandjal võimalik kõrvaltegevust keelata? Lihtsalt öeldes siis, kui kõrvaltegevus hakkab takistama teenistusülesannete korrapärast täitmist. Näiteks on keeld põhjendatud, kui ametnik tegutseb valdkonnas, mis kahjustab asutuse mainet või välistab ametniku erapooletuse või toob kaasa alalise korruptsiooniohu. Või kui ametnik teeb öötööd ja käib teenistuskohal ainult välja magamas või kui oma ettevõtte juhtimise tõttu hakkab kannatama ametnikutöö. Seejuures peab tööandja keeldu selgelt põhjendama, et ametnik saaks aru, milles tema rikkumine seisneb.
Seotud lood
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.