Ansip näitas Ukrainas klassi

Olles Euroopa Liidu liikmesriigi peaministrina ELi sõnumitooja, õnnestus tal tuua ühtlasi Eesti ka ettevõtjatele sadakond miljonit potentsiaalset lisaeurot. Selles mõttes ülimalt pragmaatiline, majandushuvidele keskenduv visiit, kus jutt inimõigustest lükati häbenemata ukse taha.

Kaasa võeti vaid väike seltskond Eesti ettevõtjaid (või võttis väike seltskond Eesti ettevõtjaid kaasa Ansipi), kellel mingi tõeline probleem käibega Ukrainas ning üritati see ära lahendada. Kui vaadata visiidilt saabunud meeste nägusid ning avaldusi, siis see ilmselt õnnestus.

Olympicul ja BLRTl on lootus äravõetud miljonid tagasi saada ning VKGl uuringuloa pikendamisele. Küllap oli visiidist tolku ka äsja Reformierakonnale 50 000 annetanud Hillar Tederil. Nende jaoks ongi ilmselt Ukraina ärikliima paremaks läinud, nagu räägib VKG juht. Kes peaministri visiidile ei saanud, jääb edasi võitlema Ukrainas vohava süsteemse lepetest mittekinnipidamise ja välisinvestorite tagant varastamist soosiva ärikultuuriga.

Ansipi poliitilise sõnumi Ukrainale võtab kokku üks lause, mis juba ka Eestis üsna palju vastu kajanud. „On vale panna Ukraina ja Eesti ning Ukraina ja ELi suhete saatus pelgalt üheleainsale kaardile, ühele daamile,“ tsiteeris Ukraina valitsuse pressiteenistus Ansipit. Vaid Ukrainas levinud pressiteate ingliskeelses versioonis kasutati vangis viibiva ekspeaministri Julia Tõmošenko kohta väljendit Queen ehk kuninganna.

Sellist avaldust ei oleks saanud teha mõne ELi suurriigi juht, näiteks Saksamaa kantsler Angela Merkel. Ta oleks rahvusvaheliselt ja ka kodumaal väga suure kriitika alla sattunud. Kuid nagu nii mõnigi kord varem endiste NSVLi liiduvabariikidega suheldes oli sellise teate toojaks Brüsselis valitud Eesti, kes teeb asja ära. Ütleb, mis vaja ning pigistab silma inimõiguste teemal kinni.Kahepalgelisus? Kindlasti. Kasulik? Hetkel samuti. See on iga riigi tunnetada, kaugele ta üllamate aadete ning demokraatlike põhiväärtuste tahaplaanile lükkamisega läheb. Mõni aasta tagasi kaitses mäletatavasti  president Toomas Hendrik Ilves Bakuus Eesti ettevõtjate huve.

Lõppeks on iga riigi poliitilise juhtkonna esimene eesmärk oma kodanikkonna heaolu suurendamine. Oma ettevõtjate eest seistakse üsna aktiivselt, pigem ootaksid Eesti ettevõtjaid valitsuse liikmetelt ja diplomaatidelt suurematki tuge. 

Aga eks siin saatan peitubki. Riigis, kus suhteliselt selged ja avalikud mängureeglid, on peaministri tasemel üsna raske „oma“ ettevõtjate eest seista. Näiteks Soomes, kuhu turule meie toidu- ja muudki tööstused erilise eduta on proovinud siseneda. Siin tuleb lihtsalt kohaliku ettevõtluse ringkaitsest ise läbi murda. Riigis, kus selgeid ja avalikke mängureegleid pole ja kus järelikult riigi poliitiline eliit otsustab, kes edukas ja kes mitte, on tavaliselt aga demokraatlike väärtuste ja korruptsiooniga kehvasti. Pehmelt öeldes. Ning iga toetuse eest, mida meie ettevõtjatele tehakse, tahetakse väikest kummardust riigivõimu poole.

Pole Ansipil ka kerge. Tahad ettevõtjatele ja seeläbi meie töötajatele head, süüdistatakse inimõiguste rikkumisele kaasaaitamises. Jätad ettevõtjad välismaal omapäi, viriseb Äripäev ja vähenevad annetused parteikassasse.

Autor: 1185-aripaev