Riik tagagu praktikakohad

Isegi otseste kulude kompenseerimise korral poleks praktikakohtade programm eriti kulukas – isegi kui garanteerida tervele aastakäigule noortele, keda on ligi 15 000, kolmeaastase õppetöö vältel igal aastal ühekuise umbes 500eurose (väike stipendium praktikandile pluss juhendaja tasu) praktika, jääks riigi kulu 22,5 miljoni euro juurde aastas. Saadava kasuga võrreldes pole see suur summa.

Praktikakohtade toetamisega võidaks riik vähemalt kolmel moel. Noor saab suhteliselt varakult aimu, kas see töö talle üldse sobib. Kui ei sobi, jõuab ta veel üsna täiskasvanuelu alguses leida uue eriala, mida edasi õppida.Teiseks, tekib tööharjumus – paljud tänapäeva noored pole kodust töökasvatust kaasa saanud.

Kolmandaks, noor saab CVsse töökogemuse kirja panna – potentsiaalne tööandja näeb kohe, kas inimesel on kogemusi, ning võib vajadusel taustapäringuid teha. Kaotada pole riigil praktikakohtade loomisega midagi.Praktikakohtade järele on nõudlus olemas. Haridusmessil Intellektika osalenud noori küsitledes selgus, et tervelt 83,6 protsenti 651 vastanute meelest peaks riik peaks õppurile praktikakoha garanteerima; vastu oli vaid 4,1 protsenti küsitletuist ehk 27 noort (nende palgasoov oli väiksem).

Huvi on ka teisel, tööandja poolel. Hiljuti teatas CV Keskuse korraldatud uuringu tulemusena Eesti ihaldusväärseima tööandja tiitli pälvinud Eesti Energia, et pakub sel kevadel ja suvel kõrg- ja kutsekoolide õppuritele 115 praktikakohta. Suurettevõte teatas, et praktikantide kaasamine annab neile võimaluse arendada valdkonna järelkasvu, tutvustada noortele karjäärivõimalusi ning see on ka hea võimalus tutvuda ettevõtlike ja asjatundlike noortega, keda meeskonnaga liituma kutsuda.

Niisiis, praktikakohtade vajadus on selge, kõigi osapoolte huvi on olemas, tuleb lihtsalt kätte võtta ja ära teha.