Üheksakümnendate keskel olid Eesti toidutööstuse Nokiaks kalakonservid, millest vaatasid vastu kurbade silmadega sprotid. Neil oli idaturul hea minek. Raha teenimist kalade kurvad silmad ei takistanud, meenutab Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.
1998. aasta Vene kriis lõi valusalt mitut suurt Eesti toidutööstust. Kuigi osa firmasid pankrotistus ja paljud inimesed jäid tööta, oli Vene kriisil üks positiivne tulem. Idaturu kadumine pani toidutööstuste omanikud tegutsema. Saadi aru, et kui tarbija ei näe kala kurbi silmi, siis võib toote eest teenida kõrgemat hinda ja see võib minna kaubaks jõukamatel turgudel. Loomulikult polnud toidutööstuse kaasajastamise ainsaks tõukeks Vene kriis, oluline oli ka valmistumine liitumiseks Euroopa Liiduga ja palju kirutud euronõuded. Oluline järeldus on aga see, et väline surve pani tegutsema.
Praeguse Eesti probleem on kurbade silmadega töötajad, kes vaatavad vastu moodsate tootmisliinide või kassaaparaatide tagant. Maksuameti andmeil oli eelmise aasta neljandas kvartalis poolte Eesti töötajate kuupalk 532 eurot või madalam. Heaolu kasvu kiirendamiseks vajab Eesti ärikeskkond Vene kriisiga sarnast raputust, mis sunniks organisatsioone muutustele ja tõrjuks turult firmad, mille äritegevuse alustala on madal palk.
On aeg, et Eesti ärimaailmas tõuseksid esile tõusta tippjuhid ning ettevõtted, mille kaubamärk on kiire palgatõus.
Kuidas seda saavutada? Loe tänasest Äripäeva paberlehest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!