Kas finantse, pensioni- ja tulevikukindlustamist saaks õpetada koolis või kodus paremini kui seda on tehtud seni? Kindlasti saab, tuleb vaid tekitada piisav huvi ja motivatsioon, kirjutab Nordea Pensions Estonia juhatuse esimees Angelika Tagel.
Finantstarkuse õpetamist vajame väga, sest tänased koolilapsed on silmitsi oluliste finantsotsustega palju varem kui nende vanemad olid.
Kuidas finantseerida kõrghariduse omandamist? Kas õppelaen on laen või hoopis investeering ja kuidas seda mõõta? Millise kohustusliku pensionifondi ma endale valin – milline on parim tootluse ja riski tasakaal minu jaoks? Nendele küsimustele peab vastama juba 18-19aastaselt. Kahjuks aga enamik seda ei suuda.
Kooliprogrammides peaks tegema muudatusi kiiresti. Ei ole alust loota, et puudujääva elutarkuse saavad noored kodust, sest finantskirjaoskus on vähestes kodudes tugev. Põhjused on minevikus, kus ei olnud isegi võimalik laenu võtta või pensioniks säästa, ja ega ka neil aegadel sellist tarkust koolist kaasa ei antud. Kui õppekavasse muudatusi ei tehta, siis saabki inimene õppetunnid elult, ja pahatihti on need valusad, järgneb pettumine ja võimalikud finantsraskused.
Missugused muudatused kooliprogrammides on vajalikud, seda loe tänase Äripäeva paberväljaandest.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.