Teoorias ilus, praktikas kahtlane

Kokkuhoid võib ju hästi kõlada, aga igal asjal on oma hind. Seda mõistetakse ka rahandusministeeriumis, mis on kokku kogunud kaubandus-tööstuskoja, EVEA, audiitorkogu, raamatupidamise toimkonna ja raamatupidajate kogu arvamused. Kõik nimetatud näevad pealtnäha toredas ettepanekus ettevõtluskeskkonna halvenemise ohtu. Paljuräägitud halduskoormuse vähenemine võib osutuda pigem näiliseks kui tegelikuks, leiavad erialaühendused, ning finantsaruannete kvaliteedi languse mõju ärikeskkonnale on pikemaajalises perspektiivis eeldatavasti kahjulik.

Miks? Asi pole ainult selles, et Äripäeval oleks senisest palju raskem kokku panna rikaste, palga- ja muid toppe, mis on lugejate hulgas populaarsed ja ettevõtjale infoallikana olulised. Esmapilgul võib paista, et eesmärk on ettevõtja elu lihtsamaks teha, kuid tegelikkuses see ilmselt nii ei ole. Ükski ettevõtja ei toimeta ju vaakumis: majandusaasta aruanded kätkevad olulist infot ka partnerite ja konkurentide tegemiste kohta. Nende olemasolu ja avalik kättesaadavus aitavad partnerite tausta kontrollida ja konkurentide võimekust hinnata, et oma strateegiat tulemuslikumalt kujundada. Majandusaasta aruande kokkupanemine on kasulik ka ettevõtjale endale: mismoodi siis teisiti tuludel-kuludel silma peal hoida ja majandada.Teiseks, komisjoni ettepanek lähtub teistest mastaapidest kui Eesti omad on. Sellal kui Euroopas on mikroettevõtjate osakaal väikeettevõtjate seas 78%, on see protsent Eestis lausa 95. Ent isegi Euroopa enda pisiettevõtjate osakaal on liiga suur sellise sammu astumiseks. Mida rohkem on infot ettevõtte kohta, seda avatum ja konkurentsivõimelisem on ärikeskkond.

Kolmandaks, vähemasti Eesti ettevõtjatele ei tee praegu muret mitte niivõrd majandusaasta aruannete koostamine, vaid pigem kõikide muude jooksvate statistiliste andmete esitamise nõue. Nende esitamise vähendamist komisjon ette ei pane, pigem tuleb statistilisi andmeid ettepaneku kohaselt esitada varasemast rohkem. Enamasti nõuab statistikat Eurostat või mõni teine ELi institutsioon ja dubleerimine pole haruldane. Sellal kui majandusaasta aruannete koostamise vajalikkuses Eesti ettevõtjad üldiselt ei kahtle, siis statistikaaruannete esitamise vajadust nähakse sagedasti tüütu kohustusena, mis röövib aega ja energiat. Pigem just siit võiks alata halduskoormuse vähendamine. Pealegi, laenata kavatsevad ettevõtted peavad pangale ikka aru andma, sest teisiti pole pangaga võimalik tehinguid teha.

Euroopa Komisjoni ettepanek eeldab, et kokkuhoid saavutatakse raamatupidamisfirmadele ja arvestusekspertidele makstavate tasude arvelt ning see aitab ettevõtjatel luua uusi töökohti. Teoreetiliselt ju ilus, aga praktikas kahtlane.

 

 

 

Autor: 1185-aripaev