Viimati nähti neljapäeva-sarnast langust Jaapani börsil 2011. aasta märtsis, mil riiki tabas maavärin ning tsunami, tekitades märkimisväärseid purustusi. Seekordse languse taga oli aga hoopis midagi muud, kirjutab LHV analüütik Vallo Lees.
Teatavasti on Jaapani keskpank ellu viimas ajaloo agressiivseimat rahapoliitikat, peamiselt valitsuse võlakirju ostes. Sellise taktikaga loodab keskpank võlakirjade hinnad madalamale viia, et pangad ja teised suured võlakirjainvestorid paigutaksid oma kapitali aktsiaturule või laenaksid ettevõtetele. Keskpanga lõppeesmärgiks on välja juurutada deflatsioon ning järgmise aasta lõpuks saavutada 2%-line inflatsioon.
Aktsiaturg on siiamaani reageerinud nii nagu „peab“, olles arenenud turgude seas ülekaalukalt kõige edukam. Samuti on valuutaturul liikumised ootustega kooskõlas, kui jeen on märgatavalt nõrgenenud. Vastupidiselt ootustele aga on valitsuse võlakirjade tulusused hoopis tõusnud ning kogu võlakirjaturg väga volatiilseks muutunud. Ilmselt on probleem vastuolulistes eesmärkides. Kõrgema inflatsiooniga peaksid kaasnema ka kõrgemad võlakirjade tulusused, sest investoril pole mõtet osta 1,7%-lise tulususega 20 aastast võlakirja, kui inflatsioon on 2%, sest sellise investeeringu tagajärjel investori ostujõud hoopis langeks.
Neljapäeval tõusis Jaapani valitsuse 10 aasta võlakirja tulusus 1%-ni, mis on viimase aasta kõrgeim tase. Tõusvad tulusused tähendavad langevaid võlakirja hindu. See omakorda on negatiivne Jaapani pankadele, sest viimastele kuulub umbkaudu 40% emiteeritud Jaapani valitsuse võlakirjadest ning nad peavad neid oma bilanssides kajastama turuhinnaga. Seega kiire riigivõlakirjade tulususte tõus mõjub negatiivselt Jaapani pankade kapitali suhtarvudele ning on ohuks kogu Jaapani finantssektorile. Kuna finantssektori aktsiad olid neljapäeval ühed suurimad langejad, võibki põhjus peituda siin. Kõrged intressid valmistavad peavalu ka ettevõtetele, kui Toyota ja JFE Holdings on planeeritud emissioonid edasi lükanud just kõrgemate tulususte tõttu.
Samuti oli Jaapani aktsiaturu tõus olnud väga kiire, kui Nikkei käesoleva aasta tootlus enne neljapäeva ületas 50%. Sellest tulenevalt oli ka indeksi hinnatase soolaseks muutunud, kui kaubeldi 28 kordsel eelmise aasta kasumil, mistõttu võis kõigele lisaks olla tegu kasumivõtuga.
Kuigi Jaapani esimese kvartali majanduskasv üllatas positiivselt, jälgib maailm huviga, kuidas Abe’i ja Kuroda püüdlused massiivse rahatrükiga majandust elavdada õnnestuvad. Praegu on keskpanga põletavamaks küsimuseks ilmselt võlakirjaturu volatiilsuse vähendamine.