Ohjatud kinnisvarabuum paneb raha liikuma

Toimetuse hinnangul on kinnisvara uusarenduse hoogustumine hea märk. See näitab inimeste kasvavat huvi investeerida ning seda just püsiväärtustesse, sest kuidas muidu oma eluaset ja kodu ikka nimetata kui mitte püsiväärtuseks.

Ühtlasi on see tõestuseks, et Eesti majandusel on hakanud igal juhul paremini minema, räägitagu mida tahes. Toimib tavapärane rahapaigutusmudel – kõigepealt aktsiaturg, siis jaekaubandus ning nüüd üha enam kinnisvara. Kui üldine investeerimiskindlus ei kasvaks, oleksime ju endiselt mõnes varasema faasis. Meil on aga majanduse areng saanud võidu hiljutise buumihirmu üle.

Uut kinnisvarabuumi arendajad praegu ei näe. Ühelt poolt on tegu kindlasti lihtsalt pelgusega selle sõna ees – justkui tooks ainuüksi buumi nimetamine paratamatult kaasa peatse „mulli lõhkemise“. Teisalt on neil põhjust niiviisi väita arenduse praegust kogumahtu näiteks kuue-seitsme aasta taguse ajaga võrreldes, mil alla 30 korteri arendusega ei hakanud keegi üldse jantimagi, kui ühe arendaja sõnu vahendada.

Tõsi küll, praegu on uusarendus peaasjalikult Tallinna ja selle lähiümbruse ning veel paar suurema linna(stu) teema. Väiksematesse paikadesse, kus tihti eelmisel tõusulainel ehitatud majadki veel pooltühjana elanikke ootavad, ei pruugi see niipea jõuda. Seda enam, et viimastel aastatel on inimränne Tallinna kanti ainult hoogustunud. Mis aga omakorda tähendab, et pealinnas vajatakse uusi eluasemeid selle võrra kindlasti rohkem.

Vahepeal päris põuaseks kuivanud kinnisvarapeenar imab igatahes praegu vett väga hästi. Kuidas muidu iseloomustada seda, et kaks korterit kolmest leiab uutes majades omaniku isegi enne, kui vundament valmis. Vaatamata sellele, et hinnatase on üpriski soolane. Elavnenud on pangadki. Üle mitme aasta on näiteks SEB ja Swedbank asunud sel kevadel taas korraldama potentsiaalsetele klientidele nn. uue kodu päevi. 

Pankade puhul on positiivne seegi, et nii arendajate kui korteriostjate laenuvajadus kaetakse suuresti n-ö sisemiste reservide arvelt. Ehk siis piiri tagant rahalaevade saabumise asemel leiavad meie majandust elavdava rakenduse konservatiivsemate kodanike hoiused. Pole vist vaja lisadagi, et intressid on samuti laenuvõtjate jaoks soodsad.

Küllap saab kodumaise ehitusturu hoogustudes nii mõnigi pereisa nüüd ka rohkem lähedastega koos olla ega pea kalevipojana laevaga Soome vahet pendeldama.

Eelmine kinnisvaralaine järel tuli ka omajagu negatiivseid kogemusi, ent nüüd aitavad needki praegust tõusu paremini ohjata. Läbimõeldumalt tegutsevad nii koduostjad, arendajad kui pangad; suurenenud on nii analüütiline kui sotsiaalne kontroll.

Usaldus kinnisvarasse investeerimise vastu on taastunud ja kosunud. Jääb vaid üle soovida edu selle sammu astumisel kõigile, kes plaanivad endale (uue) kodu soetada.

Autor: 1185-aripaev