Teeme ühisrahastu abil kõik Eestimaa teed korda!

Esiteks tuleks maha matta müüt, et riigikassasse laekuvast kütuseaktsiisist 75% eraldatakse teehoiule ja sellest omakorda 10% kohalikele teedele ehk omavalitsustele. Kehtiv olukord on see, et riigil on kohustus hoida korras riigile kuuluvad teed, ja võimalusel toetatakse omavalitsusi, kui selleks on raha. Seega peavad omavalitsused teehoidu rahastama omaenda tulubaasist, kusjuures kohalikud teed moodustavad Eesti teedevõrgust ligi kolmveerandi.

Eeltoodut tuleks aktsepteerida, kuid omavalitsused peaksid tegema kõik võimaliku, et riik saaks neid toetada üha suuremate summadega, näiteks aitama taotleda suuremaid toetussummasid ELi toetusfondidest.

Üks viis küsida omavalitsusel riigilt laenu teede korrashoiu tagamiseks olekski kodanikualgatuse korras ühisrahastu (ingl k. crowdfunding) loomine. Selle raames kogutaks näiteks 70% vajaminevast summast ning 30% laenatakse riigilt.

Kui umbes pool elanikkonnast ehk 650 000 inimest annetaks igakuiselt 10 eurot, tooks see aastas kokku 78 miljonit eurot lisaraha. Arvestades siia juurde veel omavalitsuste enda tulubaasi ja riigi laenuraha, saaksime kokku ca 250 miljonit eurot aastas, mis võimaldaks hinnanguliselt 25 aastaga kohalikud teed üle-eestiliselt täielikult korda teha.

Edu ootab neid, kes valmistuvad tulevikuks juba täna. Mina olen arvamusel, et aasta või mõne jooksul saab teedemaks üheks Euroopa Liidu ametliku programmi osaks. Mis tähendab, et teedemaks saab kohustuslikuks. Need, kes annetavad ühisrahastusse raha mingis kindlas määras, saaksid teatud perioodiks teedemaksust vabastuse.

Eesti riigil on praegu võimalik saada teenäitajaks kõigile euroala riikidele. Selleks tuleks kohandada euroliidu seadusandlust teedemaksu osas selliselt, et autojuht maksab teedemaksu asemel sama summa annetusfondi, mille arvel tehakse sõidu- ja kõnniteed korda.