• OMX Baltic−0,05%298,45
  • OMX Riga0,71%864,41
  • OMX Tallinn0,12%1 951,81
  • OMX Vilnius−0,37%1 149,67
  • S&P 500−0,19%5 395,54
  • DOW 30−0,24%40 426,39
  • Nasdaq −0,23%16 792,8
  • FTSE 1001,41%8 249,12
  • Nikkei 2250,84%34 267,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%93,03
  • OMX Baltic−0,05%298,45
  • OMX Riga0,71%864,41
  • OMX Tallinn0,12%1 951,81
  • OMX Vilnius−0,37%1 149,67
  • S&P 500−0,19%5 395,54
  • DOW 30−0,24%40 426,39
  • Nasdaq −0,23%16 792,8
  • FTSE 1001,41%8 249,12
  • Nikkei 2250,84%34 267,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%93,03
  • 15.04.25, 14:30

Artur Ulla: teeme Eestisse 1000 mikrotehast

Eestist võiks patendipanga kaasabil saada nüüdisaegse Euroopa mikrotööstuse keskuseks, kirjutab Artur Ulla arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Inissioni moodne tehas. Füüsiline tootmine kujuneb megatrendiks, prognoosib Artur Ulla.
  • Inissioni moodne tehas. Füüsiline tootmine kujuneb megatrendiks, prognoosib Artur Ulla.
  • Foto: Liis Treimann
Eesti majanduslik olukord on murettekitav. SKP numbrid näitavad, et meie toibumine on olnud vaevalisem kui meie naabritel ning Eesti inimesele jääb üha vähem raha kätte.
Liigne sõltuvus teistest riikidest, ebapiisav teadus- ja arendustegevus, tootlikkuse langus. Tarkvaraarenduse teenus, millele oleme lootnud, kaob üha enam tehisintellekti kätte – kui omal ajal öeldi, et „tarkvara sööb maailma ära”, siis täna sööb tehisintellekt tarkvara ära.
Järgmiseks suureks trendiks kujuneb füüsiline tootmine ning sellel on potentsiaali süüa ära AI. Efektiivne tootearendus on miski, mida vaid inimene pakkuda saab. Just siin avaneb erakordne võimalus.
Füüsiliste toodete tootmine on julgeoleku, kvaliteedi ja tarneahelate ebakindluse tõttu taas lokaalsemaks muutumas. Aasia masstoodangu mudel ei vasta enam paindlikkuse ja kvaliteedi nõudmistele.
Euroopa ja USA ettevõtted otsivad väikseid, paindlikke ja tehnoloogiliselt arenenud tootmispartnereid. Eesti võiks selles kontekstis saada Euroopa mikrotootmise tippkeskuseks.
Mis oleks vaja teha?
Esiteks – rajada riiklik patendipank innovatsiooni loomiseks. Selle mudeli eeskuju on Lõuna-Korea, kus riik on loonud süsteemi intellektuaalse omandi kaitseks ja arendamiseks. Korea riiklik patendifond „Intellectual Discovery“ loodi eesmärgiga kaitsta kohalikke ettevõtteid välismaiste patendikonfliktide eest.
Fond ostis ja arendas patente, mille tulemusena omandas juba esimestel tegutsemisaastatel üle 3800 strateegilise patendi koguväärtusega ligi 250 miljonit dollarit. Patendid anti kasutamiseks kohalikule tööstusele, mis tõi Korea ettevõtetele konkurentsieelise ja säästis miljardeid dollareid litsentsitasudelt ja kohtukuludelt.
Eestis võiks sarnane patendipank koguda ülikoolide, idufirmade ja teadusasutuste leiutisi, finantseerida patenteerimist ja turustada neid välisfirmadele.
Riikliku patendipanga toel võiks Eestist saada Euroopa teadus- ja arendustöö innovatsiooniliider, kus teadmised muudetakse kiiresti toodeteks. Patendipanga kaudu koondatud strateegilised patendid saaks anda Eesti ettevõtetele kasutada ilma litsentsitasuta. See vähendaks oluliselt arenduskulu, kiirendaks turule jõudmist ja looks kodumaistele firmadele rahvusvahelise konkurentsieelise.
Teiseks – luua Eestisse paindlik mikrotööstuse võrgustik. Mikrotööstus tähendab väikseid, kõrgtehnoloogilisi tehaseid, kus robotid ja AI võimaldavad kiiresti luua uusi, kvaliteetseid ja kalleid nišitooteid.
Üks mikrotehas võib tegutseda vaid 100–300 ruutmeetril, kuid tänu robotitele, CNC-masinatele, 3D-printeritele ja AI-juhtimisele on selle tootmisvõimekus erakordselt kõrge. Sellises tehases töötab tavaliselt vaid 2–5 inimest, kes tegelevad masinate seadistamise, hoolduse ja protsesside järelevalvega.
Tänu tehnoloogilisele paindlikkusele suudab üks mikrotehas toota ühel nädalal meditsiiniseadmeid, järgmisel elektroonikakomponente ning seejärel autotööstuse varuosi. Selline tootmismudel võimaldaks Eesti ettevõtetel luua kõrge marginaaliga nišitooteid ning kiiresti kohaneda globaalsete turutrendidega.
Näiteks Saksamaa „Mittelstand“ ettevõtted, mis moodustavad ligi poole maailma „peidetud tšempionidest“, töötavad just mikrotööstuse põhimõttel, saavutades kõrge lisandväärtuse ning globaalse konkurentsieelise. Eestil on kõik eeldused sama teed minna. Mikrotööstus võimaldaks AI toel ideest valmistooteni jõuda rekordkiirusel – luues väikeses mahus kiiresti ja kvaliteetselt tooteid, mille järele on turul nõudlus, ja teha seda pidevalt uuesti, vastavalt nõudlusele.
Märkimisväärne SKP kasv!
Kolmas oluline eeldus on odav ja keskkonnasõbralik, juhitav energia. GDP on tegelikult tasustatud töö näitaja ning odav energia tähendab rohkem tööd ja suuremat majanduskasvu.
Eesti vajab juhitavaid, aastaringselt odavaid energiaallikaid nagu tuumaenergia, pumpelektrijaamad või rohelise põlevkivitehnoloogia edasiarendus. Ei tohiks olla tabuteemasid, vastupidi – tegemist on fundamentaalselt olulise küsimusega ning tuleks uurida kõiki võimalusi energiasõltumatuse saavutamiseks.
Kui kõik need eeldused täita – patendipank innovatsiooni toetamiseks, mikrotööstuse klastrid paindlikuks tootmiseks ning odav ja stabiilne energia kasvuks –, võiks Eesti järgmise kümnendi jooksul märkimisväärselt tõsta oma SKPd elaniku kohta ja liikuda lähemale Saksamaa ning Lõuna-Korea tasemele.
Näiteks kui rajada 1000 mikrotehast, mis igaüks genereeriks aastas keskmiselt 3 miljonit eurot lisandväärtust, tooks see Eestile umbes 3 miljardit eurot täiendavat majandustulu igal aastal. Sektori kogueesmärk võiks olla kasvada kümne aasta jooksul 10–15 miljardi euroni aastas. Selline strateegiline samm võiks kujundada Eestist Euroopa uue kõrgtehnoloogilise tootmiskeskuse – omamoodi mikrotööstuse Saksamaa.
Arvamuskonkurss Edukas Eesti
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursi peaauhind on 10 000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele