Tänapäeva maailm nõuab koolihariduselt rohkem kui pelgalt faktide ja valemite mehaanilist omandamist, kirjutab Robin Tammemägi arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

- Robin Tammemägi.
- Foto: Erakogu
Miks peab keskharidus olema nii teoreetiline, kui enamik koolis õpitud teadmisi ununeb kiiresti ja leiab harva praktilist rakendust?
Kas oleks võimalik kujundada õppekava selliselt, et see arendaks paremini meeskonnatööd, juhtimisoskust, algatusvõimet ja ettevõtlus mõtlemist, samal ajal kinnistades teadmisi efektiivsemalt?
Vastus on ühene: jah, on küll.
Lahendus: praktiline ja projektipõhine õpe
Pakun välja uudse viisi, kuidas muuta reaalaineid käegakatsutavaks ja põnevaks. Alates 7. klassist peaksid matemaatika, füüsika ja keemia õpe põhinema praktilistel väljakutsetel ja meeskonna projektidel. 7.klassist sellepärast, et füüsika ja keemia algavad just sellest vanusest.
Kujutame ette koolinädalat, kus esmaspäeval antakse õpilastele probleem, vajalikud materjalid ja eesmärk. Näiteks ehitada kõige kiirem robot. Õpilased jagatakse meeskondadesse ning nad saavad terve nädala jooksul lahendada antud ülesannet.
Õpetaja roll muutuks: ta ei jagaks otseseid vastuseid, vaid suunaks, esitaks küsimusi ja aitaks suunata õpilasi iseõppimise ning analüüsimise suunas. Reede hommikul toimuks võistlus, kus hinnatakse valminud lahendusi.
Pärast seda analüüsitakse tulemusi: õpetaja seletab lahti, kuidas kõik robotid töötavad ja millised füüsikalised, keemilised ja matemaatilised protsessid nende taga peituvad.
Seejärel saavad õpilased võimaluse uute, värskelt omandatud teadmiste baasil oma lahendust parandada ning uus võistlus viiakse läbi täiustatud robotitega. Nii näevad õpilased otsest seost teooria ja praktika vahel ning saavad kogemuse, kuidas teaduslikud printsiibid reaalses maailmas töötavad.
Miks on see kasulik?
Selline meetod parandab mitmeid olulisi oskusi.
Hetkel kuum
Äripäeva raadio kullafond
Ka teised tootjad on mures
Teadmiste kinnistamine – analüüsimine, lahenduste väljamõtlemine ja teadmiste praktiline kasutamine aitab kinnistada teoreetilisi teadmisi.
Meeskonnatöö ja juhtimisoskused – võistlused nõuavad rollide jagamist, probleemide lahendamist ja koostööd.
Loovus ja algatusvõime – õpilased saavad katsetada ja luua loogilisi seoseid. Haridus ei seisneks ainult asjade meelde jätmises.
Tehisintellekti ajastul kasulik oskus – tehisintellekt saab genereerida teooriat ja vastuseid seega on praktiline teadmine ja oskus see, mis annab tulevikus eelise.
Kuidas seda ellu viia?
Selle idee rakendamiseks on vaja õppekava paindlikkust ja kaasaegseid vahendeid:
Koostöö era- ja haridussektoriga – ettevõtted ja ülikoolid saavad aidata kaasa tehnoloogia ja metoodika arendamisel.
Robo- ja mehhatroonika seadmed koolidesse – tuleb investeerida 3D-printeritesse, robootikakomplektidesse ja praktilistesse laboritesse.
Õpetajate koolitus – pedagoogid peavad saama vastava ettevalmistuse, mis toetab innovaatilist õpet.
Selline haridusmudel toob koolid 21. sajandisse ja muudab õppimise käegakatsutavaks ning tulevikku suunatuks. Kui me tahame, et Eesti oleks innovatsiooniliider, peame alustama koolidest – ja just niisugune praktiline õppemeetod on selleks parim lahendus.
Arvamuskonkurss Edukas Eesti
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursi peaauhind on 10 000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!