Selleks, et uus kinnisvarabuum tekiks, peaks olema tuntav surve laenuandjate poolt, kes kliendid odava rahaga üle kuldavad, leiab Uus Maa Investi juht Jaanus Laugus. Praegu võib tunda sellist pakkumissurvet vaid SMS-laenude valdkonnas, mis aga inimeste kinnisvaraostuvõimet ei mõjuta.
Praegu saavad pangast arenduslaenu vaid kogenumad, tugeva tausta ja hea renomeega arendajad. Pangad nõuavad lisagarantiisid ja tagatisi ka neilt, finantseerides maksimaalselt kolmandiku arenduskuludest. Seega peab arendajal olema piisavalt omavahendeid, et arendusturule pääseda.
Praegust kinnisvaraturgu ning buumi-aega eristab oluliselt ka arendusprojektide olemus. Kui võrrelda toonast aega praegusega, võib julgelt öelda, et kvantiteet on asendunud kvaliteediga. Nüüdsed projektid on pigem väikesed. Uute arenduste maht on Eestis umbes 1000 korterit aastas, buumi ajal oli see 3000 ja enam.
Korterid ostetakse pikaajalise investeeringuna, kas enda tarbeks või üürileandmiseks. Turul ei ole spekulante, kes kauplevad broneeringutega, teades, et mõne kuu möödudes on asja hind oluliselt kõrgem.
On veel üks oluline põhjus, mis takistab praegu buumil tekkimast. Missugune, loe tänase Äripäeva paberlehest.
Seotud lood
Statistikaameti teatel kerkisid eluasemete hinnad esimeses kvartalis buumieelsele, 2006. aasta tasemele.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.