Selleks, et uus kinnisvarabuum tekiks, peaks olema tuntav surve laenuandjate poolt, kes kliendid odava rahaga üle kuldavad, leiab Uus Maa Investi juht Jaanus Laugus. Praegu võib tunda sellist pakkumissurvet vaid SMS-laenude valdkonnas, mis aga inimeste kinnisvaraostuvõimet ei mõjuta.
Praegu saavad pangast arenduslaenu vaid kogenumad, tugeva tausta ja hea renomeega arendajad. Pangad nõuavad lisagarantiisid ja tagatisi ka neilt, finantseerides maksimaalselt kolmandiku arenduskuludest. Seega peab arendajal olema piisavalt omavahendeid, et arendusturule pääseda.
Praegust kinnisvaraturgu ning buumi-aega eristab oluliselt ka arendusprojektide olemus. Kui võrrelda toonast aega praegusega, võib julgelt öelda, et kvantiteet on asendunud kvaliteediga. Nüüdsed projektid on pigem väikesed. Uute arenduste maht on Eestis umbes 1000 korterit aastas, buumi ajal oli see 3000 ja enam.
Korterid ostetakse pikaajalise investeeringuna, kas enda tarbeks või üürileandmiseks. Turul ei ole spekulante, kes kauplevad broneeringutega, teades, et mõne kuu möödudes on asja hind oluliselt kõrgem.
On veel üks oluline põhjus, mis takistab praegu buumil tekkimast. Missugune, loe tänase Äripäeva paberlehest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Statistikaameti teatel kerkisid eluasemete hinnad esimeses kvartalis buumieelsele, 2006. aasta tasemele.
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.