Maksupettuste komisjoni otsus toetada ettepanekut pikendada käibemaksu tagastusnõude kontrolli perioodi seniselt 30 päevalt 60 päevale on saanud ettevõtjatelt rohkelt vastukaja. Paraku põhjustanud ka alusetuid hirme, selgitab maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendik.
Praegu saab maksu- ja tolliamet (MTA) nõude õigsust kontrollida 30 päeva. Tegelikkus on aga selline, et ligikaudu 95% tagastusnõuetest lahendatakse kolme päeva jooksul. Need numbrid jäävad kehtima ka edaspidi.
Ülejäänud ca 5% kontrollide puhul tegeleme me lisaandmete kogumisega (tehingupõhise info edastamise rakendumisel käibemaksudeklaratsiooni lisana saame tulevikus sellist lisaandmete kogumist vältida). Pärast andmete saamist läheb nõuetest omakorda veel põhjalikku kontrolli vaid kaheksa protsenti ehk ligikaudu 120 nõuet kuus. Selliste põhjalike kontrollide "tabavusprotsent" on ligi 80%.
Suur osa maksukohustuslastest esitab kontrolli sattudes või kontrolli toimumise ajal parandatud käibedeklaratsiooni, mida enamikel juhtudel põhjendatakse eksimustega maksuarvestuses. Kuid on ka neid, kes teadlikult katsetavad ja üritavad riigilt käibemaksu välja petta. Seetõttu peab kontroll olema põhjalik seal, kus vaja.
Arvud näitavad, et MTA kontrolliressurssi kasutatakse suunatult ja tõhusalt ning lihtsalt niisama tagastusnõuded põhjaliku kontrolli alla ei satu. 30 päevaga otsustab maksuhaldur 99,7-99,8% tagastusnõuete põhjendatuse ja see suurusjärk ei peaks tulevikus oluliselt muutuma.
MTA on panustanud nii tehnoloogilistesse lahendustesse kui töökorralduse just sel eesmärgil, et seaduses sätestatud tähtajast kiirem olla. Kuid kahtlaste tehingute kontrollimiseks peaks meil samuti piisavalt aega olema. Eelkõige piiriüleste tehingute puhul, mille kontrollimine lihtsalt võtab rohkem aega. Tihti on ka kontrollitavad ise kurtnud, et neile antakse vastamiseks liiga lühikesed tähtajad. Meie praeguse praktika ja kogemuse põhjal puudutab põhjalik kontroll niisiis ühes kuus praegu esitatavast 37 000 nõudest vaid 120 nõuet.
Käesoleva aasta esimesel poolaastal esitati MTAle 222 500 käibemaksu tagastusnõuet kogusummas 711 miljonit eurot. Tagastusnõuetega seotud kontrolle viidi poolaasta jooksul läbi veidi üle 8600, mille tulemusel määrati makse juurde 13,4 miljoni euro ulatuses.
Paar selgitust veel kolmepäevase käibemaksutagastuse protseduuri kohta. Pärast deklaratsiooni esitamist ja automaatse kontrolli läbiviimist vabastab maksuhaldur esitatud tagastusnõude ettemaksukontole ning vastava taotluse olemasolul koostab maksekorralduse ettemaksukontolt panka kandmiseks. Nimetatud korraldused edastataksegi ligi 95% nõuete puhul panka kolme päeva jooksul. Sageli juhtub, et maksuhaldur on raha vabastanud kolme tööpäevaga, kuid see ei jõua ettevõtte kontole, sest on unustatud tegemata tagastustaotlus, mis lisaks deklaratsioonile vajalik on.
MTA ei saa tulenevalt maksusaladuse kaitsest üksikjuhtumeid lähemalt kommenteerida. Kindlasti ei saa nende põhjal teha aga laiemaid üldistusi. Iga konkreetse probleemi lahendamiseks tuleks ettevõtjal siiski otse maksuhalduri poole pöörduda.
Seotud lood
Maksuhalduri initsiatiiv võitlemisel käibemaksupettuste vastu on tervitatav, kuuluvad ju need sajad miljonid maksupetturite taskutesse minevad eurod tegelikkuses meile kõigile, kirjutab Advokaadibüroo SORAINEN jurist Tanel Molok. Pettustega võitlemine ei peaks aga muutma maksude administreerimist ebaproportsionaalselt koormavaks. Lootus, et rohkemate andmete kogumine annab efektiivsema halduse, on naiivne.
Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas kolme sammu, millega riik käibemaksupettusi vähendama hakkab.
Endise rahandusministri ja maksuameti eksjuhi Arvar Sõerdi sõnul ei tohiks riigi sammud maksupettuste vähendamiseks häirida seaduskuulekate ning eksportivate ettevõtete tegevust ja rahavoogusid.
Väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni kommunikatsiooni- ja õigusdirektori Kristi Hundi sõnul on maksuameti plaanitav arvete registreerimine – et nendest moodustuks andmebaas – oht ettevõtja ärisaladuste kaitsele.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.