• OMX Baltic−0,41%301,31
  • OMX Riga0,36%879,88
  • OMX Tallinn1,25%1 929,99
  • OMX Vilnius−0,83%1 171,07
  • S&P 500−1,71%6 013,13
  • DOW 30−1,69%43 428,02
  • Nasdaq −2,2%19 524,01
  • FTSE 100−0,04%8 659,37
  • Nikkei 2250,26%38 776,94
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%93,1
  • OMX Baltic−0,41%301,31
  • OMX Riga0,36%879,88
  • OMX Tallinn1,25%1 929,99
  • OMX Vilnius−0,83%1 171,07
  • S&P 500−1,71%6 013,13
  • DOW 30−1,69%43 428,02
  • Nasdaq −2,2%19 524,01
  • FTSE 100−0,04%8 659,37
  • Nikkei 2250,26%38 776,94
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%93,1
  • 12.09.13, 08:12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Teist sammast suurendagu noored ja kõrgepalgalised

Niikaua kui pensionifondide tootlus ületab inflatsiooni, on vähemalt keskmise palgaga inimestel mõttekas vahetada enda I samba pensioniõigused reaalseteks säästudeks II sambas, kirjutab Praxise analüütik Andres Võrk.
Pension suureneb II sambast rohkem, kui pension I sambast langeb. Siiski on see mõju tagasihoidlik. Näitearvutused iseloomustavad, et keskmise palgaga noore inimese jaoks, kes töötab 40 aastat, võiks igakuine pension olla umes 40 protsenti tema viimasest palgast. Lisasissemaksed aitavad tõsta pensioni asendusmäära suurust 0,3-0,7 protsendipunkti.
Mida noorem on inimene, seda kauem jõuavad tema tehtud sissemaksed II sambas kasvada, seepärast on noortel inimestel makseid suurendada kasulikum. Arvestuslikku piiri, mis vanuseni on mõttekas sissemakseid suurendada, on samas keeruline tõmmata, kõik jääb sõltuma pensionifondide järgnevate aastate tootlusest. Kui tootlused ületavad inflatsiooni mitme protsendi võrra, siis on tarbimise edasilükkamine mõttekas ka vanematel inimestel.
Mida tuleks teise samba suurendamise otsust langetades silmas pidada, loe pikemalt tänase Äripäeva paberväljaandest.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 14.02.25, 11:51
SEB: digilahenduste võidukäik ei vabasta ettevõtteid küberturvalisuse vajadusest
Küberründed sagenevad
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele