• OMX Baltic0,33%270,76
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn0,53%1 739,37
  • OMX Vilnius−0,04%1 043,95
  • S&P 500−1,32%5 870,62
  • DOW 30−0,7%43 444,99
  • Nasdaq −2,24%18 680,12
  • FTSE 100−0,09%8 063,61
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,32
  • OMX Baltic0,33%270,76
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn0,53%1 739,37
  • OMX Vilnius−0,04%1 043,95
  • S&P 500−1,32%5 870,62
  • DOW 30−0,7%43 444,99
  • Nasdaq −2,24%18 680,12
  • FTSE 100−0,09%8 063,61
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,32
  • 12.09.13, 08:12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Teist sammast suurendagu noored ja kõrgepalgalised

Niikaua kui pensionifondide tootlus ületab inflatsiooni, on vähemalt keskmise palgaga inimestel mõttekas vahetada enda I samba pensioniõigused reaalseteks säästudeks II sambas, kirjutab Praxise analüütik Andres Võrk.
Pension suureneb II sambast rohkem, kui pension I sambast langeb. Siiski on see mõju tagasihoidlik. Näitearvutused iseloomustavad, et keskmise palgaga noore inimese jaoks, kes töötab 40 aastat, võiks igakuine pension olla umes 40 protsenti tema viimasest palgast. Lisasissemaksed aitavad tõsta pensioni asendusmäära suurust 0,3-0,7 protsendipunkti.
Mida noorem on inimene, seda kauem jõuavad tema tehtud sissemaksed II sambas kasvada, seepärast on noortel inimestel makseid suurendada kasulikum. Arvestuslikku piiri, mis vanuseni on mõttekas sissemakseid suurendada, on samas keeruline tõmmata, kõik jääb sõltuma pensionifondide järgnevate aastate tootlusest. Kui tootlused ületavad inflatsiooni mitme protsendi võrra, siis on tarbimise edasilükkamine mõttekas ka vanematel inimestel.
Mida tuleks teise samba suurendamise otsust langetades silmas pidada, loe pikemalt tänase Äripäeva paberväljaandest.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 30.10.24, 09:00
Turvapartner peab alati käima mitu sammu ees: mis tagab ühe sündmuse õnnestustumise?
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele