Niikaua kui pensionifondide tootlus ületab inflatsiooni, on vähemalt keskmise palgaga inimestel mõttekas vahetada enda I samba pensioniõigused reaalseteks säästudeks II sambas, kirjutab Praxise analüütik Andres Võrk.
Pension suureneb II sambast rohkem, kui pension I sambast langeb. Siiski on see mõju tagasihoidlik. Näitearvutused iseloomustavad, et keskmise palgaga noore inimese jaoks, kes töötab 40 aastat, võiks igakuine pension olla umes 40 protsenti tema viimasest palgast. Lisasissemaksed aitavad tõsta pensioni asendusmäära suurust 0,3-0,7 protsendipunkti.
Mida noorem on inimene, seda kauem jõuavad tema tehtud sissemaksed II sambas kasvada, seepärast on noortel inimestel makseid suurendada kasulikum. Arvestuslikku piiri, mis vanuseni on mõttekas sissemakseid suurendada, on samas keeruline tõmmata, kõik jääb sõltuma pensionifondide järgnevate aastate tootlusest. Kui tootlused ületavad inflatsiooni mitme protsendi võrra, siis on tarbimise edasilükkamine mõttekas ka vanematel inimestel.
Mida tuleks teise samba suurendamise otsust langetades silmas pidada, loe pikemalt tänase Äripäeva paberväljaandest.
Seotud lood
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.