Kui otsustad, siis vastuta

Oma viimasel ajal välja pakutud maksuseaduste muudatuste ja maksusüsteemi kohenduste tõttu on maksu- ja tolliamet saanud peamiselt negatiivset vastukaja. Tihtipeale õigustatult. Varasemalt sisse seatud vastutusotsus on aga aina levinum viis äriühingu juhatuse liikmetelt maksuvõlgade kogumiseks, selgub tänase Äripäev kaaneloost.

Vastutuskohustuse ja sellega kaasnevate sanktsioonide tõhus praktikas rakendamine korrastab Äripäeva hinnangul Eesti ettevõtlusmaastikku. See vähendab maksupetturite võimalusi ebaausal teel konkurentsieeliseid saavutada ja distsiplineerib ettevõtjaid oma otsuseid rohkem läbi kaaluma.

Maksuamet on alates 2010. aastast algatanud ligi 250 vastutusotsuse tegemise. Jõustunud on neid mõnevõrra vähem. Suur positiivsete otsuste hulk näitab, et see abinõu on tõhus relv võitluses tasumata jäävate maksuvõlgadega. Mida rohkem selliseid otsuseid tehakse, seda vähemaks jääb ka soove kõveraid teid kasutades tahtlikult riigile või äripartneritele võlgu jääda. Väheneb ebaaus konkurents.

Mõistagi ei jõuta jälile kõikidel kordadel, kui juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi. Aga vähemasti ei ole võimalik neid vigu enam rahumeeli koos äriühinguga allavett lasta, ilma et (endine) juht üldse ei vastutaks. See suurendab ühtlasi nii riigi kui ettevõtjate kindlustunnet oma raha kättesaamise suhtes.

Mõistagi on oht, et maksuamet võib minna mõnikord liiga kergekäeliselt ettevõtte juhte karistama või nende vara arestima asuda. On juhtunud, et selline vastutusotsus on inimestele tulnud üllatusena ning pole välistatud, et tegu võib olla tõepoolest arusaamatusega. Seda näitab ka vastupidiste otsuste ettetulek. Samas on vastutusotsuse tegemise tingimused ja reeglid piisavalt selgelt paigas ning nendest peaksid teadlikud olema ka ettevõtete juhid. Pidev maksude tasumata või muul moel maksuseaduse pandud kohustuste eiramine ei saa olla juhuslik. Pealegi eelneb vastutusotsusele enamasti puudustele tähelepanu juhtimine teiste vahenditega.

Oht lõpuks oma varaga vastutama jääda võib panna ettevõtete juhte tegema ka väga raskeid otsuseid varem. Näiteks ei venitata selges väljapääsmatuses pankroti välja kuulutamisega enam nii kaua. Mingist hetkest on sellise olukorras edasi tegutsemine selgelt kahjulik nii riigi kui võlausaldajate huve silmas pidades ning vastutusotsuse tegemine juhtide suhtes igati õigustatud. Kui ikka on näha, et ettevõttel läheb kehvasti, tuleks alustada pankrotiga pigem varem, kui et sellega ootama jääda, soovitab ka vandeadvokaat Priit Raudsepp.

Mida isiklikum vastutus, seda rohkem seda on, on Äripäev juba varem juhatuse liikme vastutuse osas sedastanud. Kui juhatuse liige on oma kohustused teadlikult või ka hooletusest täitmata jätnud ning põhjustanud sellega maksuvõla, siis tuleb tal ju tekitatud kahju hüvitada isiklikest vahenditest. Kindlasti paneb vastutusotsuse võimalus ettevõtte juhte tervikuna oma äriotsuseid rohkem kaaluma. Ettevõte tegevuses võib konservatiivsem otsustamine küll mõnikord hoogu tagasi hoida, ent see vähendab enamasti ka riski ja suurendab ettevõtte kestlikku toimimist.

Autor: 1185-aripaev