Autode maksustamisest räägitakse mõnevõrra teises kontekstis - keskkonnamaksude all. Nenditakse, et uute autode park on Eestis kõige esinduslikum ja teiste riikidega võrreldes suurim saastaja, kuid et maksuhooba pole otseselt rakendatud, mis inimeste käitumist muudaks. Kütuseaktsiis üksi ei näi mõjuvat.
Jürgen Ligi on Euroopa Komisjoni autode maksustamise kaalumise ettepanekuid tuliselt tõrjunud, viidates Eesti hajaasustusele. Niisamuti kui varamakse, kus Eesti on OECD riikidega võrreldes Euroopa Komisjoni hinnangul alles lapsekingades. Rahandusminister on öelnud, et varamaksu maksmiseks oleme alles liiga vaesed. Ent kuskilt peab ka Eesti riik oma maksutulu saama, kõik maksud ei saa olla saatanast.
Kokkulepe on aga keerulisem, kui populaarsuspunktide nimel on maha mängitud näiteks maamaks kui võimalus eelarve tulubaasi laiendada maksuallikaga, mis riigist jalga lasta ei saa ning tooks tulu moel, mis majandust ei kahjusta. Või kui jätkuvalt on alles eluasemelaenude intressisoodustus, ehkki juba hoiatab Euroopa Komisjon Eestit uuesti käivituda võiva kinnisvara/laenuralli riski eest. Või kui nui neljaks peab tulumaksumäära kärpima, ehkki näiteks OECD soovitab sellest mõttest loobuda ja tõsta pigem maksuvaba miinimumi, et ennekõike madalamapalgaliste maksukoormat kergendada.
Eesti ei pea tingimata autodelt rohkem maksutulu kasseerima põhjusel, et muu Euroopa seda teeb - ja teeb seda mitmel erineval moel.
Mullu valminud raporti "Tax Reforms in EU Member States 2012" järgi olid 2012. a vaid Eesti ja Leedu riigid, mis seda võimalust ei kasutanud. Vahepeal on Leedu ilmselt midagi üritanud ja ebaõnnestunud, nagu viitavad meedias ilmunud kommentaarides kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts ning AMTELi juht Arno Sillat. See aga ei tee olematuks, et enam kui 20 liikmesriiki taolisi makse rakendab. Raporti järgi on näiteks Poola hiljuti samuti firmaautode käibemaksutagastusest loobunud. Luksusautod ja suuremad saastajad on kõrgemalt maksustanud nii Läti kui Rumeenia - ei ole see vaid rikaste riikide luksus. Lätis tögatavat Eestit autode offshore'iks.
Põhjala konsultatsioonifirma Copenhagen Economics kirjutab oma 2009. a uurimuses, mida tsiteerib "Tax Reforms in EU Member States 2012", et liikmesriigid teevad firmaautodele põhjendamatult heldeid soodustusi, mis äraspidiselt soosib just suurte ja saastavate autode ostmist. Sest firma rahaga võib, oma raha loetaks hoolikamalt.
Plussina märgitakse ära, et automaks ei oleks regressiivne - st proportsionaalselt suurem koorem ei jääks madalamapalgaliste kanda, kuna auto omamise tõenäosus kasvab koos jõukusega.
Ettevõtlusorganisatsioonide vastuseis autode suurema maksustamise vastu on arusaadav - ka kalkunid ei hääletaks tänupühade poolt. Samas on raske aktsepteerida või uskuda argumente, et ettevõtlus sellest maal välja sureks või Eesti kiviaega tagasi langeks. Ent nõustun Toomas Lumaniga - usuküsimused on kiriku rida. Niisamuti ei kõlba nii teravas teemas rahandusministeeriumi "tunnetuslikud" argumendid.