Kahju me ei hüvita, see oli vääramatu jõud!

Elektrikatkestus on üks olukordi, kus tarbijatele võivad tekkida kahjud, mille puhul hüvitise saamine on küsimärgi all, sest katkestuse põhjustaja võis olla nii loodusjõud, tänaval hooletult kaevetöid teinud töömees, tarbija ise, kelle elektrikilbis polnud asjad korras, või siis võrguettevõtja. Asjaolude väljaselgitamine võib sageli olla keeruline, aeganõudev ja kulukas, mistõttu nii mõnigi kord lüüakse esimese „ei" peale käega.

Siiski tasuks elektrikatkestuste korral teha läbi lühike test, mis näitab kätte, kas asjaga on mõtet jännata või mitte – seda muidugi siis, kui kahjud on suured ja tarbija veendunud, et elektrikatkestuse põhjus on liitumispunktist võrguettevõtja poole jäävas elektrivõrgus ja mitte tarbija enda elektripaigaldises.

Testis on kolm küsimust, millele tuleks vastused leida – kas ise või võrguettevõtja abiga. 1.      Esmalt tuleks teada saada, kas võrguettevõtja – kelle põhiülesandeks on edastada tarbijale elektrit – on elektrikatkestuse ärahoidmiseks oma kohustused täitnud. Kaks põhilist kohustust, mida võrguettevõtja elektrikatkestuste vältimiseks peab täitma, on elektrivõrgu korrashoid ja pingekvaliteedi tagamine. Sageli ei ole tarbijal endal selle kohta infot, seega – katkestuse põhjuste kohta peaks küsima selgitusi võrguettevõtjalt. Lihtne moodus seda teha on esitada võrguettevõtjale kahju hüvitamise avaldus, milles paluda selgitada ka kahjusündmuses toimumise põhjuseid. 2.      Teiseks: kui on selgeks saanud, et võrguettevõtja ei ole oma kohustusi korrektselt täitnud (näiteks oli kaitsevöönd korralikult hooldamata, mis põhjustas ohtlike puude langemise liinile), siis tuleb hinnata, kas kahju võis tekkida just sel põhjusel. Selleks tuleks arutleda: kui liin oleks olnud hooldatud, kas siis oleks ikkagi kahju tekkinud? Kui vastus on jah, siis ei ole kahju tingitud võrguettevõtjast ja põhjust tuleb otsida mujalt. Kui vastus on ei, siis on kahju põhjustanud liini hooldamata jätmine. Hüvitatav kahju on üldjuhul otsene varaline kahju, st kahjustatud või hävinud vara väärtus, kuid ka kahju tekitamisega seotud mõistlikud kulud, näiteks kahju suuruse kindlakstegemise kulud. Saamata jäänud tulu hüvitamine on lepingus tavaliselt välistatud. Moraalse kahju hüvitamine on samuti erandlik, kuigi näiteks sellistes kurbades olukordades, kus mahakukkunud elektritraadist kinni haaranud laps saab vigastusi, tuleb kõne alla ka mittevaralise kahju hüvitamine. 3.      Kolmandaks: vääramatu jõud, mis võib väärata hüvitise saamise. Isegi kui kohustust on rikutud ja kahju on selle tagajärjel tekkinud, võivad olukorra taga olla põhjused, mille eest võrguettevõtja vastutada ei saa. Tüüptingimustest võime leida tavapärased vääramatu jõu loetelud, nagu näiteks streik ja diversiooniakt, elektri puhul ka loodusõnnetused, tulekahjud, elektripaigaldise ehitamise ajal kehtinud projekteerimisnorme ületava äikese, tuule ja jäite. Siiski, kas tegu on vääramatu jõuga või mitte, on sageli hinnangu küsimus. Kui võrguettevõtja on võimeline vääramatu jõu olukorda ette nägema ja selle ära hoidma, siis sel juhul vääramatu jõu argumendile toetuda ei saa. Järgnevalt ka mõned varasematest aegadest pärinevad kahju hüvitise saamist piiranud müüdid. 1, Kui lubatud katkestusaega ei ületatud, siis ei tule kahju hüvitada.

Õige on järgmine seletus:

Teatavasti näeb majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus võrguteenuse kvaliteedinõuete ja nende rikkumisel võrgutasude alandamise kohta ette selle, kui kiiresti tuleb katkestuse korral elektrivarustus taastada ja kui pikk võib olla katkestuse aeg. Nii mõnigi kord on tarbijad öelnud, et nendele ei ole hüvitatud kahju järgmise põhjendusega: lubatud katkestusaega ei ületatud, seega ei tule kahju hüvitada. Sellisel juhul tuleb aga tähele panna, et lubatud katkestusaja ületamine on võrguettevõtja poolt hoopiski täiendav kohustuse rikkumine. Võrguettevõtja ei vabane elektrikatkestuse põhjuseks olnud (elektrivõrgu) korrashoiu või pingekvaliteedi tagamise kohustuse täitmisest, kui elektrikatkestus ei ületa lubatud aega. Seega: kui katkestuse tingis hooldamata kaitsevööndis puu kukkumine liinile, kuid elekter taastati lubatud normaja piires, on võrguettevõtja rikkunud elektripaigaldise korrashoiu kohustust ikkagi, samas ei ole ta rikkunud elektrivarustuse taastamise aja kohustust. 2.  Kahju hüvitamist täiendavalt nõuda ei saa.

Õige on järgmine seletus:

Eespool viidatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus näeb ette võrgutasude alandamise määrad juhuks, kui lubatud katkestusaega on ületatud. Kui võrguettevõtja ütleb tarbijale, et sellega hüvitis piirdubki – kuigi tarbija kahju on suurem –, siis pole see samuti õige. Võrgutasude alandamine on ebakvaliteetse võrguteenuse maksumuse alandamine, kahju hüvitamist saab tarbija nõuda täiendavalt. Need on kaks eraldi õiguskaitsevahendit, mida saab kasutada koos. 3. Võrguettevõtja ei vastuta  isikute eest, keda ta oma teenuse osutamisel kasutab.

Õige on järgmine seletus:

Kui kahju on põhjustanud kolmas isik, näiteks võrguettevõtja tellitud töövõtja, või toimus sündmus üldse põhivõrgus, siis kergema vastupanu teed minek on öelda tarbijale tegelik süüdlane ja saata ta teise ukse taha. Siiski ei pruugi selline käitumine õige olla, sest võrguettevõtja vastutab ka isikute eest, keda ta oma teenuste osutamisel kasutab. Tagasinõuetega on võrguettevõtjal endal lihtsam tegeleda.