Vastupidiselt Eestile suurendatakse Euroopas omavalitsuste õigusi jäätmemajanduse korraldamisel, kirjutab Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu (Keskerakond).
12. juuni
Äripäevas nimetab aga ASi Ragn-Sells juht Rain Vääna Tallinna soovi vastutada enam jäätmemajanduse korraldamise eest nõukogulikuks natsionaliseerimiseks ja Venetsueela stiiliks, mis pärsib vaba turumajandust ja peletab koguni riigist välisinvestoreid.
Tegelikult korraldavad analoogselt Tallinnale jäätmemajandust paljud teised ELi pealinnad. Tallinn on võtnud sihiks võtta jäätmete kogumise korraldamine enda õlule ja tellida hangetega veoteenus eraettevõtetelt. Seevastu näiteks Helsingi, Stockholm ja Kopenhaagen on läinud veelgi kaugemale ning võtnud korraldada kogu jäätmevaldkonna, olles ühtlasi teenust osutavate ettevõtete omanikud.
Kui Põhjamaades korraldavad omavalitsused juba ammu jäätmemajandust täies mahus, siis Tallinn on alles astumas samme selles suunas. Teatavasti on linnavalitsus otsustanud välja osta ülejäänud 65 protsenti Tallinna jäätmete taaskasutuskeskuse aktsiad, et
muutuda prügila ainuomanikuks.
Muide, omavalitsustele kuulub ka Helsingi piirkonna vee- ja soojaettevõte ning isegi elektrijaam koos võrguga, ent kellelegi ei tule pähe seetõttu neid linnriigiks tembeldada.
Põhjamaades on jäätmemajanduses tähtsaimal kohal keskkonnasõbralikus. Eestis kahjuks rõhutatakse majanduslikku aspekti, mõõdetakse kasu rahas ja kummardatakse ettevõtete ärihuve, mitte ei seata esikohale keskkonna puhtust.
Vastupidiselt Eestile suurendatakse Euroopas laiemalt kohalike omavalitsuste õigusi jäätmemajanduse korraldamisel. ELi keskkonnadirektoraat on oma arvamuses juhtinud tähelepanu, et liikmesriikide jäätmemajandus peaks olema ühetaolisem. Teadaolevalt on väljatöötamisel juhendmaterjalid jäätmemajanduse ühtlustamiseks. Arusaadavalt tähendab see ka liikmesriikide õigusruumi ühtlustamist.
Seega praeguse valitsuskoalitsiooni läbi surutud jäätmeseaduse muutmine, millega Eesti omavalitsustelt võetakse õigus ise jäätmemajandust korraldada ja antakse see monopoolsete prügifirmade kätte, ei saa pikemas perspektiivis olla edukas. Jäätmefirmade lobi tuules ujub Toompea praegu muu Euroopaga vastuvoolu.
Seotud lood
Jäätmekäitlusettevõtte Ragn-Sells juhtide hinnangul ei too Tallinna linna plaan jäätmekäitlusteenus munitsipaliseerida tarbijale kaasa lubatud hinnalangust, pigem tuleb linnaelanikel edaspidi kinni maksta linna suured hädavajalikud investeeringud Tallinna Prügilasse.
Tallinna linnavolikogu otsustas eile õhtul, et Tallinna linn omandab lisaks 2600 ASi Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus aktsiat, suurendades nii Tallinna linna osalust aktsiaseltsis 35%-lt 100%-ni.
Tallinna linnavalitsuse põhiülesanded ja poliitiline propaganda on lootusetult sassi läinud, leiab Ragn-Sells ASi juhatuse esimees Rain Vääna.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”