Võtame laenu, korjame turgudelt miljard eurot kokku ja kingime prantslastele, paneb ette Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.
Äsja avalikustati Euroopa Liidu uued sanktsioonid Venemaa suhtes. Nendega keelustati küll edasiste relvalepete sõlmimine Venemaaga, kuid ei keelustatud juba sõlmitud lepete täitmist. Tegemist on järeleandmisega prantslastele, kes Venemaalt veidi üle miljardi eurot saanud või saamas Mistralite eest. Ründelaevade eest, mille vastu võime ühel hetkel oma vabadust kaitsma hakata.Tegemist on tõeliste juudaseeklitega.
On hämmastav, millise peenraha eest (arvestades Prantsusmaa majanduse suurust või Euroopa Liidu ja Venemaa kaubavahetuse mahtu) ollakse nõus pimeduse rüütliga kokkuleppe sõlmimise peale välja minema.
Eesti ametnikud ja poliitikud on tundnud Euroopas olles uhkust riigi väikese võlakoorma üle. Meile on korrutatud, et pole õige oma lastele võlgu pärandada. Kas poleks nüüd äkki aeg see väike võlakoorem realiseerida ja miljard eurot laenu võtta/riigi võlakirju emiteerida? Ning see turgudelt (ja miks mitte ka meie oma inimestelt/ettevõtetelt) korjatav miljard eurot Prantsusmaa valitsusele kinkida palvega Mistraleid Venemaale mitte üle anda.
Kuigi väike riik, suudaks Eesti selle nii olulise materiaalse kahju prantslaste jaoks ehk korvata. Selle nimel, et iseseisva riigi tõenäosus meie laste jaoks suurem oleks. Kui kalliks me oma vabadust hindame?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Saksamaa kantsleri Angela Merkeli partei parlamendisaadikud survestavad valitsust tõkestama Prantsusmaa Mistral tüüpi sõjalaevade müüki Venemaale.
Prantsusmaa peatas täna esimese Mistrali tarne Venemaale, põhjendades, et Venemaa tegevus Ida-Ukrainas on läinud vastuollu Euroopa julgeoleku huvidega.
Varahaldur ja majandusekspert Peeter Koppel leiab, et praegune majanduskeskkond on suhteliselt kesine, kuid me pole selles lõpuni ise süüdi.