Sanktsioonid mõjuvad

Eelmisel nädalal jõustusid Euroopa Liidu liikmesriikide õigusaktid, mis täiendavad 1. augustist kehtinud Venemaad piiravaid meetmeid. Sanktsioonide kiiret jõustamist toetas sündmuste tõttu Ukrainas ka Eesti. Sanktsioonid on seekord samuti suunatud konkreetsetele majandussektoritele – täiendavad piirangud hakkasid kehtima pangandusele, kaitsetööstusele ja naftatööstuses vajaminevatele tehnoloogiatele.

Kõige olulisem on majanduslikus mõttes piiravate meetmete karmistamine pangandussektoris ning ligipääsu piiramine kapitaliturgudele – Euroopa pangad ei tohi anda Vene pankadele laene rohkem kui 30 päevaks. Varem oli see piiratud 90 päevaga.

Ilmselt ei oska keegi praegu ennustada konkreetset SKP kasvunumbri muutust uute sanktsioonide tõttu, kuid silmas tuleb pidada seda, et Vene majandus elab niigi üle ebakindlaid aegu. Tavapärane 4-5% (2006-2007 ka üle 8%) kasv on asendunud täieliku seisakuga ja mõningatel andmetel oli esimesel poolaastal Venemaa majanduskasv negatiivne.

Kokkuvõttes suurendavad need sanktsioonid kindlasti ebakindlust Vene majanduse tulevikuväljavaates, sest investorid on ettevaatlikud ja lükkavad investeerimisotsuseid edasi.

Juba suve hakul oli selge, et väga suur risk Vene majandusele on kapitali väljavool ja investeeringute vähenemine, mis selle aasta esimeste kuude jooksul oli suurem kui terve eelmise aasta jooksul kokku. Suve jooksul on jätkanud nõrgenemist Vene rubla, mis oli eelmisel nädalal oma ajalooliselt madalaimal tasemel – 37,66 rubla ühe dollari eest. Ka euro suhtes oli rubla ajaloo madalaimale tasemele eelmisel nädalal väga lähedal.

See trend vähendab kokkuvõttes sisetarbimist ning muudab venemaalastele laenamise keerulisemaks. Eratarbimise kasvul oli eelmise aasta viimaste kvartalite jooksul Vene majandusele tervikuna samuti oluline mõju.

Sberbankile muudab olukorra veelgi keerulisemaks olemine USA sanktsioonide nimekirjas. Sberbank oli sunnitud uute ettevõtlusele suunatud laenude osakaalu vähendama juba suvel.

Uued sanktsioonid karmistavad ka ekspordikeelde kaitsetööstuse toodetele ja kahesuguse kasutusega kaupadele ning näiteks süvamerest nafta ja arktilise nafta uuringute ja tootmise tehnoloogiatele.

Vene naftafirmad tuginevad selles valdkonnas oluliselt koostööle ExxonMobile'i ja BPga. ExxonMobile'il on koostöös Rosneftiga Kara meres pooleli 700 miljoni dollariline projekt. Nende tehnoloogilise toe puudumist on ilmselt küll aja jooksul võimalik asendada, kuid see ei juhtu kiiresti ja Venemaa ambitsioonid Arktikas kiiresti naftatootmist edendada saavad tagasilöögi. See vähendab ka naftamüügist planeeritud maksutulusid.

Mõju naftakompaniidele on samuti märkimisväärne kapitaliturgudele ligipääsu seisukohalt: Rosneft, Gazpromneft ja Transneft ei saa ELi pankadelt laenu rohkem kui 30 päevaks. Ka USA sanktsioonide kütusetööstust puudutav osa sisaldab olulisi Vene kütusetootjaid: Gazpromneft ja Rosneft, aga ka Lukoil ja Surgutneftgas. See tekitab raskusi näiteks Rosnefti suure võlakoorma teenindamisel – Rosneft on palunud Vene valitsuselt juba augustis laenu 42 miljardit dollarit, mis on väga suur summa Vene valitsusele.

Sanktsioonide puhul pole oluline aga mitte niivõrd kohe mõõdetava negatiivse majandusliku eesmärgi saavutamine, vaid poliitilise signaali saatmine. Seda on USA, Kanada, EL, Norra, Austraalia ja paljud teised seekord võrdlemisi selgelt suutnud.

Artikkel väljendab autori isiklikke seisukohti.