• OMX Baltic0,98%307
  • OMX Riga0,32%878,67
  • OMX Tallinn0,59%1 965,83
  • OMX Vilnius0,09%1 161,05
  • S&P 5000,38%5 633,07
  • DOW 30−0,03%41 989,96
  • Nasdaq 0,87%17 449,89
  • FTSE 1000,61%8 634,8
  • Nikkei 2250,02%35 624,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,19
  • OMX Baltic0,98%307
  • OMX Riga0,32%878,67
  • OMX Tallinn0,59%1 965,83
  • OMX Vilnius0,09%1 161,05
  • S&P 5000,38%5 633,07
  • DOW 30−0,03%41 989,96
  • Nasdaq 0,87%17 449,89
  • FTSE 1000,61%8 634,8
  • Nikkei 2250,02%35 624,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,19
  • 31.03.25, 08:17

Birk Rohelend: Eesti teeb (ikka veel) edukaks optimism

Austusest siinmail senitehtu eest võiks igaüks end kokku võtta ja otsustada, et teeb ka ise midagi enamat. Tigedikke tuleks aga sanktsioneerida, kirjutab kirjanik Birk Rohelend arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Birk Rohelend.
  • Birk Rohelend. Foto: Erakogu
„Sinust ei tule kunagi mitte kedagi,“ ütles isa mulle, kui olin kaksteist aastat vana. Selles polnudki midagi erilist, paljud mu eakaaslased said tollal oma vanematelt just samasugust tagasisidet. Sedasorti pessimism oli kultuuri igapäevane osa – tühi ja arutu kurjus, justkui hinges kantav pori, alati käepärast, et teisele näkku visata.
Aasta oli siis 1993, Nõukogude Liit oli hiljuti lagunenud ja paljud pered seisid silmitsi kõikvõimalike olmeprobleemidega. Kord oli puudu seep, siis suhkur, siis kohv. Žigulid aina lagunesid ja kogu tööturg oli keeratud pea peale.
Isa oli just operatsioonil käinud, rahaga oli kitsas, abielus oli kriis. Elutööks peetud amet oli koos eelmise riigikorraga otsa saanud. Võib mõista, et kõigest sellest oli tema sisse tekkinud frustratsioon. Nagu Punik Krõlovi valmist, tuli isa halva tujuga koju ja puksis mitte ainult Mustikut, vaid igaüht, kes tema teele ette jäi.
15 miljardit kurjusele
Teadlased eesotsas Will Felpsiga tõestasid 2006. aastal, et piisab ainult ühest negatiivselt meelestatud grupiliikmest, et kahandada terve grupi produktiivsust 40% võrra ja uute ideede teket poole võrra. Seda printsiipi tuntakse „pahade õunte“ (Bad Apples) nime all.
Toksiline käitumine – pidev kaeblemine ja teiste segamine – ei ole mitte ainult ebameeldiv, vaid tulemusi hävitav. Selleks, et korvata üheainsa „pahast õunast“ kolleegist tekkivat langust, peaks ülejäänud grupp tõstma oma tulemuslikkust 67% võrra ja ideede loomise võimekust suisa 100%.
Nii tekivad kurjami õõnestustöö korvamisest teistele ületunnid, millega tagatakse vaid tavapärane standard – ja mitte mingit kasvu.
Statistikaameti andmetel moodustas Eesti SKP 2024. aastal kokku 39,5 miljardit eurot. Võib üsna kindlalt pakkuda, et igas SKPsse panustanud kollektiivis leidus vähemalt üks kuri puuvili. Seetõttu kaotasime eelmisel aastal kurjusele üle 15 miljardi euro.
Ja sellega kaotus veel ei piirnenud: iga töötaja, kellele halvasti öeldi, kulutas energiat produktiivsuse asemel hoopis emotsioonidega toimetulekule. Võttes arvesse 2017. aasta andmeid töökiusu esinemissageduse kohta, võib arvata, et üleriigiliselt sündisid muidu eestlaslikult kannatlikest ja rahumeelsetest õuna-aedadest tuhanded töökiusu-avaldused.
Kogumõju on aga veelgi suurem, sest mitte ainult tööl ei juhtu ebameeldivaid asju. Poliitiliselt turbulentne olukord on kestnud üle 1000 päeva, pandeemia on jätnud oma jälje. Muretsetakse läbipõlemise pärast – toksiline käitumine, ahistamine ja kiusamine ongi selle peamiseks põhjuseks. Kui palju asjatu kurjus kumulatiivselt meie meditsiinisüsteemile maksma läheb, vääriks eraldi arvutust.
Kuidas olukorda parandada?
Igale stsenaristile õpetatakse, et inimest panevad liikuma kaks vastastikust jõudu, hirm ja lootus. Sama intensiivselt nagu hirm toimib ka lootus: see võib anda tulemuslikkusele tiivad. Mitte ükski start-up pole tekkinud mõttest: „Sellest ei tule kunagi midagi!“
Ühtegi suhet pole loodud ootusega pettuda, sellest ootusest pole järeltulijaid sündinud. Vaevalt leidub ettevõtjat, kes on asutanud oma firma kindlas usus, et see küll kindlasti kõrbeb. Mitte sellepärast ei teinud Edison lambipirniga 2774 katset, et läbi kukkuda, vaid ikka sellepärast, et probleem edukalt lahendada.
Mitte ainult füüsilise keskkonna jätkusuutlikkus ei peaks pälvima tähelepanu, vaid väärtustada tuleb meie inimesi. Selle pisikese seltskonnaga oma riigi pidamine on niikuinii üks optimistlik ettevõtmine ja ajalugu näitab, et suudame sellega hakkama saada.
Kindlasti oli meie eellaste näol, kes kinnitasid oma kanna Pulli asulas 9000 eKr, tegu kõrgema kategooria optimistidega, sest ees ootas neid jääaja üle-elanud maa ja isegi nii lihtne asi nagu kartul jõudis Eestisse alles 18. sajandil. Ometi suutsid eellased siia püsima jääda ja ajapikku täitus maa nende järeltulevate – muidugi optimistidest! – põlvedega, kes omakorda trotsisid kõikvõimalikke raskusi.
Need järeltulevad põlved elasid üle sadu aastaid orjust, rajasid kaks korda oma vabariigi ja suutsid sada kuulsaimaks e-riigiks maailmas. Siin sündisid inimesed, firmad ja lahendused, mida tunneb terve planeet.
Austusest esivanemate ja kaasmaalaste vastu võiks igaüks ennast kokku võtta ja otsustada, et teeb midagi enamat. Kui sellest lihtsast heatahtlikust soovist ei piisa, võib tigedikke sanktsioneerida: näiteks võib otsustada, et iga halvasti öelnud kolleeg kannab oma palgast 5% teiste meelerahu fondi ja klassikaaslast kiusanud õpilane teeb lisakontrolltöö.
Igav liiv ja tühi väli võivad olla koht millegi ägeda sündimiseks, mitte pelgalt mittemiski. On suur vahe, kas otsida võimalusi või keskenduda takistustele, sest fookusi saab olla ainult üks.
Tugeva tahtmise korral on ka globaalne edu täiesti võimalik: näiteks hiljuti võitis Läti film Oscari. Kahtlemata tundus nii see võit kui ka paljud teised edulood enne nende teokssaamist paljudele võimatud, aga tulemusi saavutada saab ainult see, kellel on piisavalt tugev usk õnnestumisesse.
Pane eduidee kirja ja võida 10 000 eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2025.
Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele