Ükski trikk ei aita Eestisse tagasi meelitada piisavalt töökäsi ning keskenduma peaks sellele, et nii paljud inimesed siit esmajoones üldse ei lahkukski, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Eliisa Matsalu.
Ükski kampaania ega turundustrikk ei aita Eestisse tagasi meelitada piisavalt paljusid, et tööjõupuuduse mure väheneks. „Talendid koju“ kampaania tõi tagasi 27 inimest. Eestit pitsitav tööjõupuudus aga ei rauge –
viimase viie aastaga on kodumaalt lahkunud ligi 40 000 tööealist inimest. Trendi jätkudes on meil mõne aasta pärast puudu 140 000 töökätt.
Praxise analüütikud on käinud välja, et tööjõupuuduse probleemi lahendamisel pole senimaani keskendutud välismaal elavate eestlaste tagasi meelitamisele. Hinnanguliselt elab neid piiri taga kuni 200 000, umbes 15% kõigist maailma eestlastest.
Analüütikute sõnul on tegu potentsiaali kandva mõttega – siit lahkunud eestlased teavad, mis neid tagasi tulles ees ootaks, nad sulanduksid paremini sisse ja neile ei pea Eestit tutvustama nii nagu välismaalastele. Samuti võtaksid ettevõtjad parema meelega tööle ikka kaas- kui võõramaalasi. Ennekõike ootab riik avasüli just kõrgharidusega inimesi ehk talente.
Valdav osa inimesi läheb mujale parema elu pärast – olgu selleks neile sobivaim keskkond, kõrgem palk, pere või mujalt leitud armastus.
Peamiselt needsamad põhjused on viimastel aastatel ka Eestisse üha enam välismaalasi elama toonud.
Selle asemel, et kulutada aega ja raha otsimaks üles neid väheseid, kes on nõus tagasi tulema, peaks esmajoones keskenduma sellele, et nii paljud siit üldse ei lahkukski. Lõpuks taandub kõik ikka ainult inimeste suhtumisele – kuidas me näitame üksteisele, et me kõik oleme vajalikud talendid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Äripäeva hinnangul peaks Eesti igati soodustama välismaalaste Eestisse asumist, kes soovivad siin oma unistusi täide viia.
Ajal, kui viimase viie aasta jooksul on Eesti tööturult kadunud ligi 40 000 inimest ning prgnooside kohasel lahkub sama palju ka järgneva viie aasta jooksul, koputavad tuhanded inimesed Eesti uksele, et siin oma unistusi täide viia. Kui läänest tullakse reeglina oma äri ajama, siis ida poolt otsivad oma ala professionaalid pigem palgatööd.
Eestisse naasnud talendi sõnul on kodumaal võimalik kiiremini karjääri teha kui mujal. Siit lahkunud tarkvara arendaja leiab aga, et väljaspool Eestit on võimalusi oluliselt rohkem.
Kuigi eri rahvusest ja riigis pärit inimeste, kes Eestisse tööle või äri ajama tulevad, isiklikud lood ja põhjused emigreerumiseks kodumaalt on erinevad, ühendab neid lootus paremale elule just Eestis.
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.