Kuidas kohandada investeeringud pensionipõlveks?

Ideaalne oleks pensionile jäädes oma portfell rahaks teha ja elada elu jooksul kogunenud investeeringutest. Paraku pole see kõigile võimalik ning seetõttu tasub kaaluda erinevaid strateegiaid, mis aitaksid toota regulaarset tulu. Üks selline võimalus on hoiuseintressid, aga kuna tänapäeval on need peaaegu olematud, võiks vaagida ka mõnevõrra keerukamaid finantsinstrumente.

Kvaliteetvõlakirjad 

Pensionipõlveks tasuks portfell teha ümber nii, et seal oleks kõrge kvaliteediga võlakirju. Need on kõrgete krediidireitingutega valitsuste ja ettevõtete võlakirjad. Paraku kehtivad sellistele investeeringutele teatud nõuded.

Näiteks LHV Pank on investeeringu miinimumsummaks määranud 50 000 eurot. Nordea pangal saavad võlakirju osta privaatpanganduse kliendid, kelle tavavõlakirjade miinimumkauplemissumma on 100 000 eurot.

"Kuna jaepanga klientide huvi selliste toodete vastu on vähene ja võlakirjade nominaal või tehingu tegemiseks nõutud miinimumsumma on üldjuhul liiga suured, siis hetkel sellist võimalust jaekliendile ka ei pakuta," ütles Nordea pressiesindaja Kadri Kütt. "Ainuke erand on Nordea Grupi emiteeritavad põhiosa kaitsega struktureeritud võlakirjad, mida on võimalik osta ka jaekliendil, kui mõni emissioon on pakkumisel," lisas Kütt.

LHV Maaklertegevuse juht Alo Vallikivi lisas, et kohalikest võlakirjadest kaubeldakse aktiivsemalt Eesti Energia ja Eleringi võlakirjadega.

Võlakirjafondid 

On olemas ka rämpsvõlakirjad, mis on madala reitinguga ja millel on märksa kõrgemad intressimäärad. Samas on need riskantsemad ning võivad aja jooksul väärtuse kaotada. Neil, kel sellist tagatist pole, võiksid investeerida võlakirjafondidesse.

Tuleb aga silmas pidada, et võlakirjafondid erinevad üksikutest võlakirjadest. Mõni võlakirjafond matkib üsna täpselt üldist võlakirjaturgu, samas kui teised on spetsialiseerunud näiteks rämpsvõlakirjadele, lühikese tähtajaga võlakirjadele või hoopis arenevate turgude võlakirjadele. Ostes võlakirjafondi, saab investor osa mitte ainult ühest konkreetsest võlakirjast, vaid mitmest erinevast.

Erinevalt võlakirjadest pole võlakirjafondi osakutel aegumistähtaega ning teoreetiliselt võib neid hoida kuni lõpmatuseni. Samas usuvad paljud investorid, et võlakirjafondide suur hajutavus kaitseb neid turujõudude eest.

Investeerimisfirma Raymond James asepresident Greg Ghodsi lükkab selle väite ümber. Tema sõnul võib intressimäärade tõstmine tuua kaasa lumepalliefekti, mis viib kiirelt fondiosakute hinnad alla.

Dividendiaktsiad 

Kui eesmärk on tulu, on dividende maksvad aktsiad hea valik. Arenevate turgude ja väikeste ettevõtete aktsiad võivad olla liiga kõikuvate hindadega, kuid suurte ja tuntud firmade aktsiad peaksid pensionipõlveportfelli hästi sobima.

Tasub meeles pidada, et pensionipõlves tuleks investoril oma investeerimissuunda muuta. Ehk mõelda tuleks eelkõige aktsiatele, mis toodaks regulaarset tulu ja poleks niivõrd kasvuaktsiad.

Taolisi aktsiaid on nimetatud "leskedeks" ja "orbudeks", kuna need maksavad dividende ka siis, kui üldine majandus läheb allamäge. Lisaks võivad need aktsiad pakkuda tõusupotentsiaali, mis tähendab, et portfellis on väärtpabereid, mille hind ajas tõuseb ja mis pakuvad ka regulaarset dividendi. Samas ei garanteeri aktsiaturg kunagi midagi ning ainult kasvuaktsiate otsimine ei pruugi alati õnnestuda.

Ühisfondid 

Need, kes ei taha oma varasid enam ise aktiivselt juhtida, võiksid raha paigutada investeerimisspetsialistide juhitud ühisfondidesse. On olemas mitmeid ühisfonde nagu näiteks aktsiate ühisfondid ja võlakirjade ühisfondid.

Kõigile küll ei pruugi meeldida enda raha usaldamine teiste kätte, aga kui endal pole aega turge jälgida ja investeerimisvõimalusi otsida, võiks oma raha anda neile, kes on aja ja teadmistega keskendunud tootluse otsingule.

Börsil kaubeldav fond (ETF) 

ETFid pakuvad laialdasi investeerimisvõimalusi ja need pole nii konservatiivsed kui näiteks ühisfondid. Läbi ETFide saab osta aktsiaid, eelisaktsiaid, võlakirju ja kinnisvara. Näiteks USA 401(k) pensioniplaanides on esindatud mitmeid ETFe. Nende hulgas Vanguard Total Bond Market (BND), SPDR S&P 500 (SPY) ja iShares Russell 2000 Index (IWM).

Lisaks on loodud ka ETFe, mis tegutsevad mitmekordse võimendusega. Näiteks on võimalik panustada pankade aktsiatele, mis on kolmekordse võimendusega. Samas võivad sellised instrumendid olla pensionipõlveks liiga riskantsed ning neid tasuks vältida.

Kinnisvara 

Ajalugu on näidanud, et kinnisvara väärtus aastatega tõuseb. Lisaks on see kaitse inflatsiooni vastu. Kui pensioniks kogumisel lisada portfelli ka kinnisvara, võib see mõistlik tegu olla. Samas ei pea tänapäeval kinnisvarasse investeerimisel kortereid ja maju ostma, vaid seda saab teha ka läbi fondide ja väärtpaberite.

Veel valikuid 

Lisaks investeerimisstrateegia muutmisele tasub pensionile jäädes vaadata üle ka kulud või siis jätkata pensioniikka jõudes töötamist. 

Kogu finantstulevik ei pea keerlema investeerimisportfelli ümber, vaid muuta saab näiteks ka elustiili. Kui pensionile jäädes on tulud väiksemad kui viimane palk, tasub üle vaadata oma elustiil. Näiteks kolida korterisse, mille igakuised kulud väiksemad, vahetada kallim auto odavama ja kütusesäästlikuma vastu või vaadata üle oma igapäevased ostmisharjumused.

Kui pensionile jäädes on kulud suuremad kui tulud, võiks mõelda edasi töötamisele. Seda nimetatakse ka pensioni edasilükkamiseks või inimkapitali kasutamiseks. Kuigi vanaduspõlves töötamine võib tunduda vastumeelne, saab seda enda jaoks meeldivamaks muuta. Näiteks minna tööle kohta, mis on meelepärane ja kus naudid töötamist.