Naiste keskmiselt 30 protsenti madalam palk ja lastega töölt eemalolek paneb küsimärgi alla naiste tulevikus saadava pensioni suuruse, kirjutab SEB Elu- ja Pensionikindlustuse turundusjuht Jaanika Reinmann ettevõtte uudiskirjas.
„Naised kaotavad suuresti pensioni I samba arvel, kuna lastega kodus oldud aeg vähendab tööstaaži, mis on aluseks riikliku pensioni suuruse arvutamisel. Kui võrdleme Eesti keskmist palka saavat naist, kel ei ole lapsi ja naist, kel on üks laps, siis nende tulevane I ja II samba pension kokku erineb 2,8 protsenti, moodustades vastavalt 44,8 protsenti ja 42 protsenti viimasest pensionieelsest palgast. Kui naisel tuleb üles kasvatada rohkem kui üks laps, siis langeb asendusmäär alla 40 protsendi," ütles SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.
Eesti jääba Euroopast maha. Euroopa sotsiaalkoodeks sätestab, et minimaalne pension peaks moodustama 40 protsenti kodaniku viimasest pensionieelsest sissetulekust; Euroopa Liidu keskmine asendusmäär ulatub ligi 65 protsendini, kirjutab uudiskiri.
Eesti sotsiaalpoliitikas on viimase kümnendi jooksul tehtud kosmeetilisi muudatusi, et vältida pensionilõhet erinevate sotsiaalgruppide vahel. Kuid nagu näitab SEB analüüs, küündib lapsevanemate (meie ühiskonnas eelkõige naised) pension vaevu 40protsendilise asendusmäärani.
Tulevase pensioni suuruses kaotavad ka lapsevanemad, kes kuuluvad Eesti keskmisest kõrgemasse palgaklassi, edastab uudiskiri. Näiteks ühte last kasvatav vanem, kelle sissetulek on kaks Eesti keskmist, võib loota, et tema pensioniea sissetulek kahest esimesest sambast on ligi 37 protsenti viimasest sissetulekust. Kaht last kasvatades, aga kahaneb see protsent veelgi – jõudes alla 35 protsendi. Hoolimata viimaste pensioniseaduse muudatuste retoorikast, tuleb tunnistada karme fakte- lapsed tekitavad täiendavat miinust esimese ja teise samba pensionile.
Seotud lood
Need, kes aastakümneid vanaduspõlveks kogunud ja investeerinud, võiksid enne pensionile jäämist üle vaadata enda senise strateegia.
2013. aasta lõpus oli Eestis ligi 22 000 vanaduspensionäril õigus saada II sambast raha, kuid veerand vanaduspensioni ikka jõudnutest jätkas tööl käimist ja II sambasse kogumist.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.