Priitahtliku pensionikonto idee kosub

Swedbank ASi vanem investeeringute juht Tarmo Tanilas leidis arvamuskonkursi võiduloos, et kuna kolmanda pensionisamba reform on ebaõnnestunud, tuleks luua vabatahtliku konto süsteem. Süsteem täiendaks hästi toimivat teist pensionisammast ja sellega liitumine oleks vabatahtlik.

Selle kontoga liitunud isiku eraldi arvelduskontole suunaks tööandja iga kuu 5% inimese netopalgast, riik aga alandaks tema tulumaksumäära 5% võrra ning kannaks sealt laekuva summa samale pensionikontole. Riik ei maksaks pensionifondi sissemaksetelt järgmisel aastal tulumaksu tagasi, madalamat maksumäära rakendataks kohe. Nii koguneks 12 000eurose aastapalgaga ja 5% kuus säästvale inimesele tulumaksu reinvesteerimisel pensionikontole igal aastal senise 573 euro asemel pisut üle 1000 euro.

Maksusoodustus laieneks

Reformierakondlasest rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd märkis, et kõik ideed, mis edendavad kiratsevat kolmandat pensionisammast, on tervitatavad. "Tegelikult viidi ka kehtivas korras 2012. aastal sisse muudatus, kui loodi võimalus arvestada maha arvamist jooksvalt tulumaksu kinnipidamisel," meenutas ta. "Siiski laiendaks pakutud lahendus seni kehtivat maksusoodustust." Sõerd lisas, et olenevalt sellest, kui palju seda soodustust kasutataks, hakkaks vähenema riigieelarvesse laekuv tulumaksuosa. "Tegemist võib olla riigieelarve seisukohast kuluka meetmega," järeldas ta.

Samale punktile juhtis tähelepanu ka LHV Varahalduse juhatuse esimees Mihkel Oja. "Ideed, millega kaasnevad uued maksusoodustused, on alati delikaatsed, kuna riigil tekib paralleelselt vajadus kuskilt mujalt rohkem makse koguda," lausus ta. Uued maksuerisused suurendavad tema sõnul nii riigi kui ka tööandjate administratiivset halduskoormust. "Lihtsaim viis soodustada raha investeerimist tuleviku tarbeks oleks võimaldada suurendada II samba makseid nii, et ka riik lisab sinna omalt poolt juurde," pakkus Oja. "2009.ja 2013. aastal antud võimalused näitasid, et suur osa II sambaga liitunutest soovib sinna rohkem koguda."

Aivar Sõerdi hinnangul on tähelepanuväärne ka ettepanek lubada investeerijatele suuremat otsustusvabadust. "Pensionifondides teevad investeerimisotsuseid professionaalsed haldurid ja fondide üle on regulatsioonid ja finantsjärelevalve," rääkis ta. "Tootlused aga ei pruugi investoreid rahuldada ja lisaks tuleb arvestada suurte haldamiskuludega. Ise investeerides võib heal juhul saada suuremat tootlust, aga ka risk oma investeeringust ilma jääda on suurem."

Tööandjapensionile roheline tee

Sotsiaaldemokraadist riigikogu esimees Eiki Nestor leidis, et Tanilase idee püüab lahendada tõsist probleemi. "Juba üle kümne aasta ei väsi ma kordamast, et tulevikus suudavad riiklikud pensionisambad kahe peale kokku heal juhul tagada tänase keskmise pensionitaseme," sõnas ta. "Keskmine pension moodustab nende kahe samba toel 40% keskmisest palgast. Rohkemat loota oleks ennatlik."

Praeguse pensionisüsteemi loojate hulka kuulunud Nestor tähendas, et vabatahtlik pensionikindlustus on võimalik vaid väikesele osale meie palgasaajatest, neile, kes teenivad keskmisest tunduvalt rohkem. "Teistel lihtsalt pole raha, mida pensionipõlveks kõrvale panna. Tulemuseks on tõsiasi, et kolmas sammas aitab eelkõige neid, kelle pension tuleb esimese ja teise samba koosmõjus niigi kõrgem."

Lahenduseks peab Nestor eelkõige tööandjapensionit, millel on Lääne-Euroopas pikk ajalugu ja mis annab nii mitmeski riigis pensionärile lõviosa pensionist. Eestis tööandjapension kuigi levinud ei ole. Et seda võimalust rohkem kasutataks, tuleb Nestori hinnangul vabastada tööandja poolt töötaja tööpensionikontole kantud raha vähemasti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa maksmise kohustusest. Peale selle teeb ta ettepaneku sätestada kord, et tööandja tehtavate sissemaksete osas kehtiksid piirangud kontol oleva raha kasutamisel. Sellega välditaks ohtu, et keegi hakkab kõveral teel palka maksma, vähendades sotsiaalmaksu osa.

IRLi kuuluv riigikogulane Liisa Pakosta märkis Tanilase ettepaneku kommentaariks, et muudatused pensionisüsteemis peavad teenima eelkõige madalapalgaliste ja lapsevanemate huve. "Üksnes pangahoiuste suurendamisest pensionimurede lahendamiseks ei piisa," selgitas ta. "See lahendus oleks löök madalamapalgaliste inimeste sissetulekute pihta, kelle olukorra muudaks 5% suurune palgavähendus keerulisemaks."

Keskerakonna esindaja kommentaar jäi Äripäeval küsimisele vaatamata saamata.

Rahulolematust praeguse pensionisüsteemiga on väljendanud ka Äripäev. Hiljuti tegime juhtkirjas ettepaneku võimaldada teisest sambast lahkuda. "Kohustada inimest suunama kogu tema tööpõlve ajaks enda sissetulekust 2% projekti, millest talle tulu ei tõuse ja mille mängureegleid ta ei saa muuta, pole õiglane," kirjutasime 2. mail. Seadusemuudatus annaks inimestele valikuvõimaluse, mille olemasolu Äripäev maailmavaate poolest toetab.