OMX Baltic−0,41%301,31
OMX Riga0,36%879,88
OMX Tallinn1,25%1 929,99
OMX Vilnius−0,83%1 171,07
S&P 500−1,71%6 013,13
DOW 30−1,69%43 428,02
Nasdaq −2,2%19 524,01
FTSE 100−0,04%8 659,37
Nikkei 2250,26%38 776,94
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,96
GBP/EUR0,00%1,21
EUR/RUB0,00%93,1

OMX Baltic−0,41%301,31
OMX Riga0,36%879,88
OMX Tallinn1,25%1 929,99
OMX Vilnius−0,83%1 171,07
S&P 500−1,71%6 013,13
DOW 30−1,69%43 428,02
Nasdaq −2,2%19 524,01
FTSE 100−0,04%8 659,37
Nikkei 2250,26%38 776,94
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,96
GBP/EUR0,00%1,21
EUR/RUB0,00%93,1

04.11.15, 10:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Väikeinvestor: teine sammas on läbikukkunud projekt

Väikeinvestor Jaak Roosaare hinnangul on teine pensionisammas praegusel kujul läbikukkunud projekt ja iga mõtlev inimene peaks ise oma neljanda pensionisamba ehitama.

Juhan Lang

Eesti üks menukaim finantsblogija Jaak Roosaare.

Eesti üks menukaim finantsblogija Jaak Roosaare. Foto: Andres Haabu

„Ma ei hakka üldse rääkima sellest, et fondidel on valusalt kirved haldustasud, mida poliitikud kaitsevad jutuga, et see investeerimine on ikka üks keeruline ja kallis töö,“ kritiseeris ta oma finantsblogis. „Ma ei räägi ka sellest, et isegi kõige progressiivsemad fondid pole suutnud viie ja kümne aasta lõikes teenida suuremat tootlust kui 5-6% aastas (S&P 500 tootlused vastavalt 14,4% ja 7,9%). Ma räägiks veidi lähemalt hoopis sellest, kuidas vaeselt pensionärilt aastakümnetega kogutud raha kuldsel pensionipäeval ära võetakse.“

Tasub teada

Milline oleks Jaak Roosaare arvates ideaalne pensionisüsteem?

Teise samba raha investeeritakse algusest peale kohustuslikus korras VTIga sarnasesse eurodes noteeritud globaalsesse madalate haldustasudega 100% aktsiafondi. Sellise fondi haldustasu ei ole ka pärast kõiki paberimajandusi rohkem kui 0,25% aastas.

Kuna inimene ei saa ise midagi valida, jäävad ära kõik turustus- ja müügikulud.

Kuna meie tulevane pensionär investeerib aastakümneid, siis tasandab see võimaliku volatiilsuse.

Kõik laekunud dividendid reinvesteeritakse kuni inimene läheb pensionile (või kui ta seda soovib, siis jätkatakse reinvesteerimist – järsku mul ei olegi seda 40-50 eurot kuus vaja ja tahaks hoopis oma pärandust kasvatada).

Pensionile minnes jagatakse edaspidi laekuvad dividendid omanikule igakuise pensionini laiali. Dividendide tulumaks on praegu 15% ehk siis väiksem kui tavaline tulumaks.

Sinu fondiosakud on 100% pärandatavad.

Allikas: Jaak Roosaare

Fiktiivne pensionär Mati

Et pensionikeskuse lehel saab võrrelda erinevate kindlustusfirmade hinnapakkumisi ja teha selle põhjal omad järeldused, sisestas Roosaare huvi pärast kalkulaatorisse fiktiivse pensionäri Mati, kes läheb pensionile 2016. aasta alguses ja on kogunud oma teise samba fondidesse 10 000 eurot.

Esimesena hakkab investori sõnul silma, et pensionilepingut pakub Eestis praegu üldse vaid kolm kindlustusseltsi: Compensa, Ergo ja SEB, mis tähendab, et liigset konkurentsi veel tekkinud ei ole. Kalkulaatoris saab valida garantii pikkuse 0-19 aastat.

„Kuna Mati järeltulijatel pole paarikümnest eurost kuus suurt tolku, siis valime 0-garantii, mis toob kaasa suurima võimaliku igakuise pensioni. Samas tähendab see, et kui Mati kuus kuud pärast pensionileminekut sussid püsti viskab, on ka kogu raha kadunud,“ kirjutas Roosaare.

Parima pakkumise tegi Matile Compensa, pakkudes igakuiseks pensioniks 43,68 eurot. „63aastane mees elab statistiliselt veel umbes 16,26 aastat. Jagades 10 000 eurot 16,26 aastaga, saame igakuiseks summaks 51,25 eurot. Ehk siis - kui Mati paneks oma aastakümnetega kogutud raha padja alla ja võtaks sealt iga kuu 43,68 eurot, oleks tal statistiliselt surmapäeval alles veel 1477,16 eurot kirsturaha ehk enam kui 14% algsummast.“

Kui aga Mati selle raha investeeriks eriti turvaliselt – näiteks pangahoiusele intressiga 3% aastas, võtaks korra aastas intressi välja ja lisaks natukene põhiosa ka, nii et aasta peale kokku saaks kulutada 12*43,68 eurot, jätkuks Roosaare kinnitusel rahast enam kui 25 aastaks. „Statistilisel surmapäeval oleks Matil hinge taga veel enam kui 4000 eurot ehk rohkem kui 40% algkapitalist.“

Mõistlik oleks investeerida dividendiaktsiatesse

Roosaare hinnangul oleks Matil kõige mõistlikum investeerida hoopis dividendi maksvatesse aktsiatesse ja ideaalis indeksfondi – näiteks Stoxx Global 1800 või VTI, mis maksavad ligi 2% dividendi ja lisaks võib siis investor müüa korra aastas ca 4% osakutest. Ka selline pension peab tema sõnul vastu kauem kui 15 aastat.

Eesti pensionärina ei tohiks olla Roosaare hinnangul ka liiga suur risk paigutada see raha Tallinna börsi dividendimaksjatesse – kui jagada raha näiteks Tallinna Vee, Tallinna Kaubamaja, Merko Ehituse, OEG, Tallinki, Silvano ja Harju Elektri vahel, jääb keskmine maksujärgne dividenditootlus umbes 5% juurde.

„10 000 euro pealt teeb see siis 41,6 eurot kuus,“ rehkendas ta. „Ehk kahtlaselt samasse auku vajamineva pensioniga. Juhul kui Mati peaks kõrvad pea alla panema, mis varem või hiljem siiski juhtub, jääb pärijatele alles aktsiaportfell, mis toodab püsivat rahavoogu. Mati pojal on oluliselt lihtsam oma pensionit rahastada.“

Hetkel kuum

Oleg Gross: ma olen lihtne mees, elan pensioni eest lahedalt ära

Tšehhi autoskeemi maaletooja sai kohtus maksuametilt lüüa

Vallavanema ehitusfirma kukub pankrotti: “Mingil hetkel raugeb ramm“

Mihkel Nestor: Eesti energeetikas konkurentsieelist pole ja on küsitav, kas see kunagi tuleb

Väljakutse kõigile

Blogipostituse lõpus esitab Roosaare kõikidele skeptikutele ka väljakutse lükata ümber tema pakutud pensioniplaan. Kui keegi suudab talle matemaatiliselt ära tõestada, kuidas selline süsteem tooks pensionärile väiksemad maksed või suurema riski plaaniga miinusesse jääda kui praegu kehtiv süsteem, lubas ta anda sellele inimesele Eesti keskmise kuupensioni ja Äripäeva kuue kuu tellimuse tasuta kingituseks.

„Kui te ei suuda seda ära tõestada, siis palun riigivalitsejatel mulle ja tuhandetele teistele mõtlevatele inimestele luua just täpselt sellises formaadis teise samba fond. Ei ole vaja olemasolevat süsteemi ära kaotada, oleks vaja lihtsalt ühte lisavõimalust," resümeeris ta.

„Seega võiks esimene reaalne samm parema pensioniplaanini olla see, et inimene saab oma kogutud raha pensionile minnes enda käsutusse. Targemad ehitavad sellest igavese pensionisamba, rumalamad kulutavad luksusliku puhkusereisi peale. Aga vähemalt saab sellest rohkem rõõmu kui inflatsiooni käes sulavad pisikesed pensionimaksed surmani... Ja kes soovib, võib selle eest ju endiselt Compensast pensioniplaani osta!"

Juhan Lang

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Seotud lood

Uudised

20.01.16, 08:30

Väikeinvestor: pensionisammas ajab nutu peale

Rahandusministeerium teatas sel nädalal, et hakkab pensionisammast parendama ning lisab garanteeritud väljamaksetele lisaks ka fikseeritud tähtajaga pensionilepinguid ja investeerimisriskiga pensionilepinguid. Väikeinvestor Rene Ilvese sõnul ajab II pensionisamba tootlus talle nutu peale.

Börsiuudised

12.07.16, 11:15

Lollikindel rikkaks saamise valem

Kui veel kümme aastat tagasi oli Jaak Roosaare (34) aastane passiivne tulu investeeringutelt ligi 235 eurot, siis läinud kuul potsatas tema kontole peamiselt tänu börsifirmade dividendidele üle 25 000 euro. Kõik tänu strateegiale, mis muudab rikkaks saamise vältimatuks.

Sisuturundus

19.02.25, 11:58

Mihkel Nestor: Eesti energeetikas konkurentsieelist pole ja on küsitav, kas see kunagi tuleb

Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.