„OPEC on surnud“

Sel nädalal kogunesid OPECi juhid, et arutada olukorda globaalsel naftaturul ning mõelda, missugune võiks olla organisatsiooni pikaajaline strateegia. Kuigi mingit sisulist kokkulepet analüütikud kohtumiselt ei oodanud, ei arvanud keegi, et kohtumine lõppeb krahhiga. „OPEC on surnud,“ nähvas üks kohtumisel viibinud ametnik, vahendab Reuters.

Saudi Araabia, kes on OPECis kõige mõjuvõimsam liige, on viimasel ajal näidanud huvi oma strateegiat muuta: varasem hindade reguleerimise strateegia tundub kuningriigi juhtidele nüüd mõttetuna, kuna praegune hinnapoliitika ei kajastavat lühiajalisi hinnatrende, vaid pigem strukturaalseid muudatusi. Selle asemel võtsid saudid kasutusele turuosa säilitamise strateegia.

Peale selle läksid vett vedama mitme OPECi liikme ponnistused jõuda aprillis peetud Doha kohtumisel kokkuleppele külmutada nafta tootmismahud jaanuari tasemel. Naftariikide ametnike teatel mõjutavad viimaste kuude lahkhelid organisatsiooni liikmete suhteid üha negatiivsemalt.

OPECi üks suuremaid naftatootjaid Iraan on öelnud, et senine OPECi plaan on olnud piisav ning efektiivne tootmise reguleerimine peaks olema just üks organisatsiooni pikaaegseid eesmärke. Saudi Araabia leiab see-eest, et maailm on piisavalt palju muutunud ning senine hinnastrateegia enam ei tööta. „OPEC võiks aru saada, et naftaturg on läbinud suuri strukturaalseid muudatusi, kuna turgu iseloomustab suurnev võitlus, mitte monopoliseerumine,“ lausunud saudide ametnik Mohammed al-Madi allikate sõnul naftakohtumisel.

Orkestrit juhivad saudid

Mitukümmend aastat on Saudi Araabia eelistanud hindade reguleerimise strateegiat ning püüdnud OPECi liikmeid veenda oma strateegiatega kaasa tulema. Saudid on ühtlasi nõus olnud täitma lõviosa enda välja käidud ideest ning andestama OPECi vaesematele riikidele asjaolu, et nad ei ole ühel või teisel põhjusel kokkulepetest kinni pidanud.

Aastal 2008 lausus Saudi Araabia tollane kuningas Abdullah, et 75 dollarit barreli eest on aus hind. Tõenäoliselt pidas kuningas enne aru kuningriigi pikaaegse naftaministri Ali al-Naimiga. Kui saudid 2008. aastal viimast suuremat nafta tootmismahtude vähendamise plaani juhtisid, oli strateegia edukas: naftabarreli hind hüppas üsna kiiresti 40 dollari tasemelt 100 dollarile.

Viimasel viiel aastal on naftaturul toimunud suured muudatused. USA naftatootjad on aktiveerunud ning teiseki OPECisse mitte kuuluvad riigid eesotsas Venemaaga on andnud oma panuse naftatoodangu suurenemisse.

Saudide muudatusi juhib peamiselt sealne 31aastane kroonprints Mohammed bin Salman, kes on viimasel ajal üsna palju riigi majanduse kohta sõna võtnud. Ühtlasi on suurenenud bin Salmani sõnaõigus riigi energia- ja majanduspoliitikate teemal.

Kui naftat nähti kui ressurssi, mis võib õige pea otsa saada, kasutasid naftariigid seda ära ning reguleerisid tootmist ja mõjutasid seega ka hindu. Kuna OPECi maad vähendasid tootmismahte, andsid nad ära osa oma turuosast, mille mõistagi napsasid teised tootjad.

Nüüd, kui hind on langenud, on saudid otsustanud varasema hinnastrateegia nurka heita ning asunud turuosa kaitsma. See tähendab, et tootmine käib täistuuridel, mis hoiab hinna madala.

Üks Saudi Araabia uue strateegiaga kursis olevaid ametnikke väitis, et saudid on teadlikud, et naftatööstus pole enam midagi, millelt suurt kasvu oodata. Statistika näitab, et kuigi nafta hind on madal, tõuseb sel aastal globaalne nõudlus üksnes ühe protsendi võrra.

Saudide poliitikatega kursis olijad väidavad, et suunamuutus on täielik. Veelgi enam, OPEC polevat riigi jaoks enam prioriteet. „Saudi Araabial pole OPECist enam sooja ega külma. Nad jahivad USA kildanaftat, Kanada naftaliivasid ning Venemaad,“ võttis üks anonüümsust palunud ametnik saudide eesmärgid kokku.