Euroala pankadel hing kinni

Euroala suurimad pangad teenisid esimeses kvartalis laenamiselt väiksemat tulu, kuna lisaks negatiivsetele intressimääradele pitsitavad neid ka kauplemismahtude kahanemine ja aina kasvavad regulatiivsed kulud, vahendab Bloomberg.

Intressitulude vähenemine võib aga süveneda pärast seda, kui EKP alandas märtsis hoiuse intressmäära –0,4 protsendile (see tähendab, et EKP võtab pankadelt raha hoiustamise eest veelgi enam raha – toim). Keskpanga uus intressiotsus tehakse juba täna. Valdav osa ökonomiste prognoosib, et muutusi seekord ei tule.

"Oleme pangandusmaailmas hetkel hädas negatiivsete intressimääradega," rääkis Deutsche Banki juht John Cryan teisipäeval New Yorgis. Ta lisas, et häda kasvab lähitulevikus veelgi.

Bloombergi andmetel kahanes euroala 13 suurima panga neto intressitulu esimeses kvartalis aastaga 2,5%. Pankade maksueelsed kasumid vähenesid samal ajal 20%.

Palju halba korraga

Fairesearch-Alphavalue analüütiku Dieter Heini sõnul on pangad praegu tugeva surve all, kuna regulatiivsed kulud on suured, kapitalinõuded ranged ja mõnel juhul pooleli ka tõsised kohtuasjad.

Pangad tõstavad teenustasusid ja kärbivad hoiuseintressi nii palju kui võimalik, et leevendada EKP meetmete mõju oma tegevusele. Mõned on kasutusele võtnud isegi äärmuslikke meetmeid nagu äriklientide hoiuste maksustamine ja raha hoidmine kassas, et vältida keskpanga tasusid. Need meetmed pole aga seni suurt kasu andnud.

Saksamaa suuruselt teine pank Commerzbank süüdistas ligi 90 miljoni euroni küündivas käibelanguses just negatiivseid intressimäärasid. Morgan Stanley analüütikute hinnangul on Saksa pank tõenäoliselt suurimate kannatajate seas ja olukord ei parane enne 2017.–2018. aastat.