IBMiga käib pettumus ja lootus käsikäes

International Business Machine hellitusnimega Suur Sinine (hüüdnimi inglise keeles Big Blue - toim) pole viimastel aastatel investorile rahulikku und pakkunud. Ettevõtte aktsia hind on viie aastaga langenud üle 25%, samal ajal kui aktsiaindeks S&P500 on rallinud ligi 75%.

Investorite meele tegi mõruks ka see, kui vanameister Warren Buffett loobus kevadel kolmandikust oma osalusest IBMis. Buffett põhjendas otsust suurenenud konkurentsiga tehnoloogiavaldkonnas ning tunnistas, et ei hinda enam IBMi samamoodi nagu kuus aastat tagasi, mil ta ettevõtte aktsiaid ostma hakkas.

Sellegipoolest meelitab enam kui 100-aastane tehnoloogiafirma uusi investoreid odava aktsia, kena dividenditootluse ja ilusate lubadustega.

Muutused võtavad aega

Tehnoloogiahiiglasena sõltub IBMi ellujäämine võimest kohanduda IT-valdkonna ülikiire arenguga ja otsida pidevalt uusi kasumlikke ärisuundi. Kuigi ettevõtte majandustulemusi pole see aidanud kasvule pöörata, võib siiski täheldada paranemismärke.

Kui veel kümmekond aastat tagasi olid IBMi äriüksused killustunud, siis nüüdseks on võetud täiesti uus suund. Ettevõtte juht Ginni Rometty on teinud IBMis ümberkorraldusi ja loobunud vähetulusatest üksustest. Nüüd keskendutakse poppidele valdkondadele - analüütikale, pilve- ja mobiilitehnoloogiale ning kognitiivsele andmetöötlusele. Praegu ongi ettevõtte peamine sissetulekuallikaks kognitiivse andmetöötluse tarkvara ja uue generatsiooni tehnoloogiateenused. Need on ka ärisegmendid, kust oodatakse kõige suuremat kasvu. Uue generatsiooni tooted moodustasid IBMi eelmise 12 kuu käibest umbes 43%. Samas ütles Bloomberg Intelligence’i vanemanalüütik Anurag Rana viimases raportis, et võib minna veel aastaid, enne kui uued tooted korvavad vanade äriüksuste kahjumi.

Majandustulemused investoreid ei rõõmusta

Just kehvad majandustulemused on põhjus, miks IBMi aktsia hind on viimastel aastatel korralikult kõikunud. Kui veel tänavu märtsis puudutas see 180 dollari piiri, on hind nüüdseks kukkunud tagasi 140 dollari lähedale. Langus sai hoo sisse aprillis, mil ettevõte avalikustas esimese kvartali majandustulemused. Tookord pühiti vaid päevaga firma turuväärtusest 9 miljardit dollarit ja aktsia vedas endaga kaasa ka Dow Jonesi indeksi.

Sarnane stsenaarium kordus ka juuli keskpaigas, mil tuldi välja teise kvartali tulemustega. Need näitasid käibelangust juba 21. kvartalit järjest. Ettevõtte 19,29 miljardi dollariline käive jäi taas analüütikute ootustele alla ja isegi oodatust veidi parem kasuminumber ei suutnud aktsiat päästa. Sellegipoolest andis IBMi juht Ginni Rometty teise kvartali kohta positiivse sõnumi: “Tugevdasime teises kvartalis oma positisooni ettevõtete pilveteenuste liidrina ja IBM Cloudiga liitusid mitmed maailma juhtivad ettevõtted.” Juhtkond kinnitas juulis üle ka varem välja öeldud 2017. aasta kasumiootuse, mis on vähemalt 13,8 dollarit aktsia kohta. Analüütikud prognoosivad tulemuseks veidi vähem ehk 13,68 dollarit.

Ettevõtte müügitulemuste puhul teeb murelikuks, et need on nõrgad pea kõigis ärisegmentides. Analüütik Anurag Rana sõnul eelistavad kliendid üha enam pilvepõhiseid tooteid, kuid selles vallas on veduriteks palju suuremad tegijad Microsoft ja Amazon. Just kasvavale konkurentsile viitavad oma ülevaadetes ka paljud teised analüütikud ning arvatakse, et see võib käibenumbreid tulevikus veelgi tugevamalt kärpida. Siiski avaldab Rana lootust, et teisel poolaastal IBMi kasumlikkus paraneb. Samal arvamusel on ka JPMorgani spetsialistid.

Tehisintellekt ja blokiahel

Hoolimata kehvadest majandustulemustest ei saa IBMi veel maha kanda ega väita, et tegemist on hääbuva hiiglasega. IBM on loonud maailma ühe parima portfelli, mis pakub firmadele analüütika- ja andmetehalduse platvormi, pilveandmeteenuseid ja talendijuhtimise lahendusi. Kuigi mitmed teised ettevõtted nagu Alphabet, Accenture ja Amazon kombivad samuti kognitiivsete lahenduste valdkonda, on IBM neist paari sammu võrra ees.

Alles suve alguses kirjutas MarketWatchi kolumnist Mark Hulbert, et just IBMi aktsiat soovitatakse investoritele uudiskirjades kõige enam. Nimelt peitub nii analüütikute kui ka investorite hinnangul tehnoloogiagigandi kõige suurem potentsiaal superarvutis “Watson” ehk kognitiivses süsteemis, mis aitab arvutite ja ettevõtete vahelist koostööd parandada. IBMi juhtkond on öelnud, et Watsoni platvormil on tohutu potentsiaal tervishoius, kus kogutakse ja analüüsitakse meeletustes kogustes personaalseid ja akadeemilisi terviseandmeid.

Arvatakse, et nn kogitiivne andmetöötlus teeb juba lähiaastatel ülisuure hüppe ja aitab tulevikus inimesi nende igapäevatöös kõikides eluvaldkondades. Tehisintellektist on vaieldamatult saamas kõige olulisem tehnoloogia kõigis tööstusharudes ja prognoositakse, et juba 2018. aastal on 75%-l kogu tarkvarast mingisugune masinõppe võime.

Lisaks vahendas CNBC hiljuti, et IBM sõlmis uued lepingud toidu- ja jaemüügifirmade Nestle’i, Unileveri ja Walmartiga. Lepingu eesmärk on teha koostööd blockchain'i ehk blokiahela (avatud arhitektuuriga, krüptograafia abil kaitstud hajutatud andmebaase - toim) arendamisel, mis võimaldab uurida globaalset toiduainete tarneahelat ja parandada teenuseid. Blokiahelat peetakse nähtuseks, mis muudab paarikümne aasta jooksul kardinaalselt meie elu. 

Kui uskuda, et IBM suudab uute tehnoloogiatega konkurente edestada, on aktsial kindlasti tõusuruumi. Nagu ütles hiljuti Seeking Alpha autor Helena Leathers: “IBM muutub kiiremaks ja tugevamaks ning praegu tuleks seda jälgida teravamalt kui eales varem.” Siinkohal tasub meelde tuletada, et ka Warren Buffetti ettevõte Berkshire Hathaway portfellis on jätkuvalt suur ports IBMi aktsiaid.

Seni, kuni Watsoni arendamise ja uute teenimisvõimaluste leidmisega nähakse veel kõvasti vaeva, pakub IBM investoritele stabiilseid dividende ning 4,2%-list dividenditootlust.