Kui teisipäeva õhtul Tallinna Vee aktsiatega kauplemine taas avati, kukkus väärtpaber minutitega ligi 18 protsenti. Suurimate müüjate seas oli LHV pensionifond L, mis kõik veeaktsiad oma portfellist välja heitis.
- Tallinna Vee veepuhastusjaam Ülemistel. Foto: Andras Kralla
LHV pensionifondid müüsid terve Tallinna Vee 0,16protsendise aktsiapaki, kokku 32 622 aktsiat. LHV portfellihaldur Kristo Oidermaa ütles, et Tallinna Vee aktsiad said nende portfelli seoses LHV ja Danske pensionifondide ühinemisega sel kevadel.
„Oleme seda positsiooni järjepidevalt kogu suve ja sügisel jooksul vähendanud. Riigikohtu otsuse järel rakendasime oma arvutustes meile teadaolevat konkurentsiameti hinnamudelit ning selle põhjal tundus aktsiahind meile kallis, ja likvideerisime positsiooni lõplikult,“ selgitas Oidermaa.
Suurimate müüjate hulka kuulusid veel OÜd Kariste (14 500 aktsiat), Desert Rose ja Wavesmart (kumbki 10 000 aktsiat). Mitu väikeinvestorit müüs aga aktsiaid mitme tuhandeste plokkide kaupa ning just see suruski hinna pooletunnise kauplemissessiooni juures alla.
Kolm tuhat aktsiat pani müüki ka Tallinna Vee pikaajaline fänn Jaak Roosaare. „Põhjus on üsna proosaline - mul oli ühte teise projekti kiirelt raha vaja ja see oli koht, kust sai võtta. Lisaks vähendas see tulumaksu, sest müügi pealt sai juba kahjumit,“ ütles Roosaare. „Ideaalis saan nädala pärast raha tagasi ja ehk saan ka aktsiad uuesti tagasi soetada. Praegu on endiselt üsna palju ebakindlust, usun, et umbes 8 eurot võiks olla õiglane hind,“ lausus Roosaare.
Paanikamüük jättis külmaks
Mõistagi oli ka ostjaid: suurima tüki haaras 24 857 aktsiaga peamiselt Bazarovite perekonnale kuuluv Ostway OÜ. Ostway juht Evgeny Bazarov ütles ostuotsuse kohta, et tema hinnangul oli teisipäevaõhtune paanikamüük ennatlik.
"Turg juba mängis selle halva otsuse hinna sisse. Ma ei mäleta täpselt, aga märtsis või aprillis tegi Swedbank pressiteate, kus märkis, et õiglane hind on 12 eurot. Meil on nii väike turg, mida sellised pressiteated mõjutavad tugevasti. Aktsia, mis 2016 lõpus maksis 16 eurot, kohe langes pärast seda teadet," rääkis Bazarov.
Tema hinnangul on 12 eurot õiglane hind, sest meil kõigil on vaja vett ja kanalisatsiooni. "Ja erinevalt elektrist on vesi niisugune turg, kus on konkurentsi väga raske korraldada," põhjendas Bazarov. "Seega, Tallinna Vesi on monopol. Ja praegu hind on 9,50 eurot. Kuulge, kas juhtus mingi avarii, või mis? Äkki te tunnete ebameeldivat lõhna? See oli loomulikult retooriline küsimus. Tallinna Vesi on ju jätkuvalt väga hea dividendiaktsia, sellega ei juhtu midagi," muigas Bazarov.
Ta lisas, et on pettunud nii riigis, börsis kui ka analüütikutes, et nood varem ei selgitanud, mida võimalik kohtuotsus tegelikult kaasa tuua võib.
Peaaegu 9000 aktsiat hõlmava jupi soetas AB SEB Bankas. Neid, kes väärtpaberi nõrkust ära kasutama tõttasid ja mitme tuhande aktsia kaupa Tallinna Vett soetasid, oli teisigi, näiteks osaühing Aaprekoti.
Aeg vastuvoolu ujuda
Ka kinnisvaraärimees Jaanus Laugus oli Tallinna Vee elujõulisuses kindel ja ostis oma ettevõtte Dimension kaudu 1000 aktsiat juurde. „Antud hetkel mulle tundus, et kui langus oli juba üle 20 protsendi, peaks ostma. Nii palju see kohtuotsus vast seda elu seal ei muuda,“ ütles ta ja lisas sarnaselt Bazarovile, et vett on ikka vaja tarbida ja ka sooja on Eestis vaja. „Teades kui palju Tallinna Vesi kontrollib mitte ainult Tallinna küttesüsteemi, siis mul ei ole kahtlust, et nad on väga elujõulised ka edaspidi.“
Laugus tõdes, et tema jaoks on alati loogilisem, et kui kõik müüvad, võiks hoopis osta. Samamoodi käitub ta ka kinnisvaras. „Elu on näidanud, et see on ikkagi kõige kindlam viis, et teenida üks hetk natuke raha. See on psühholoogiliselt väga raske, sest tavaliselt tahad ikkagi vooluga kaasa minna. See on inimlik, et kui tundub kõigile ahvatlev ja kõik rõõmustavad koos, siis tahaks ka, aga peaks tagasi hoidma,“ rääkis ta oma põhimõtetest.
Tallinna Vee aktsia üle Laugus siiski liialt ei muretse, sest isegi kui hind korrigeerub allapoole või kasumlikkus väheneb, on see tema hinnangul siiski suhteliselt rahulik passiivne investeering.
Kohutuotsus tekitas müügilaine
Teisipäeval tegi riigikohus ära pikki aastaid oodatud otsuse Tallinna Vee ja konkurentsiameti vahelise tariifivaidluse kohta. Õigus anti olulistes punktides konkurentsiametile ning see võib tähendada veekontsernile tulevikus oluliselt madalamaid tariife - sellega seoses ka väiksemat käivet ja kasumit ehk pisemat dividendi.
Juba teatas Eesti Omanike Keskliit, et asus Tallinna Vee vastu nõudeid koguma, nii et sealtki võib tulla Tallinna Veele mitme miljoni eurone löök.
Samas on pooleli protsess rahvusvahelises arbitraažikohtus: seal peaks selguma hiljemalt järgmise aasta esimeses pooles, kas Tallinna Vesi võib riigilt kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuvat kahjutasu nõuda.
Kohtuotsusest tingitud teisipäevaõhtune müügilaine jätkus ka kolmapäeval, mil Tallinna Vee aktsia käive ulatus kaugelt üle miljoni euro. Täna lõunaks rebis aktsia plussi ja kaupleb 9,4 euro ringis.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.