Kas Eesti võiks olla krüpto-jõujaam?

Kes seda rikkust endale ei haara, kaotab lihtsalt konkurentsieelise, leiab Forbesi kaasautor Ouriel Ohayon. Mõni väiksem riik on sellest aru saanud: Singapur, Hongkong, Šveits ja Eesti võivad saada krüpto-jõujaamadeks. Näiteks Šveits üksinda meelitas mullu esimesel poolaastal värsket ICO-raha poole miljardi dollari väärtuses.

Mõni riik mängib oma krüptovaluuta ideega, kuid see on hetkel väga raskesti teostatav. Siiski on viise, kuidas valitsused saaksid investeerida plokiahelaprojektidesse, mis nende kodanike elu parandaks. Näiteks Eesti näitab eeskuju e-residentsusega, mille saaks detsentraliseerida ja panna jooksma plokiahela peale.

Kõikidest majandustest paistab teistest ees olema Jaapan, mis toetab igati krüptovaluutat, sellega kauplemist ja äritsemist. Skaala täiesti teises otsas on aga Iisrael – igas muus mõttes tubli IT-riik, aga krüptomaailma investoritel avastada ei lubata.

Kuidas saada krüptoriigiks?

Ohayon leiab, et peale krüptovaluuta riskide eest hoiatamise tuleb oma elanikke ka julgustada selles vallas tegutsema. Selleks tuleb eeskuju näidata. Valitsused peaksid julgustama omavalitsusi ja riigiameteid krüptorahakotti omama. Seejärel tuleb valitsustel astuda samm edasi tehnilises võimekuses, tuleks palgata rohkem IT-spetsialiste ja tulevikutalenti. Haridussüsteem peab tootma rohkem selle valdkonna inimesi ja IT-õpe peab algama juba võimalikult noores eas. Lisaks peab valitsus investeerima infrastruktuuri, näiteks hoolitsema, elekter oleks piisavalt odav. Pardale peavad tulema ka pangad ja keskpangad. Nad peavad mõistma, et mitte iga krüptoäri pole pettus.