Rõivafirma Baltika lõpetas esimese kvartali taas kahjumis, kusjuures miinus ulatus kolme kuuga pea miljoni euroni.
- Baltika Grupi juhatuse esimees Meelis Milder. Foto: Andras Kralla
Baltika Grupp lõpetas esimese kvartali 982 000 euro suuruse puhaskahjumiga. Eelmise aasta sama perioodi kahjum oli 590 000 eurot, teatas Meelis Milderi juhitud ettevõte börsile.
Rõivafirma käive kahanes kokku 3,8 protsenti, 10,3 miljonile eurole. Summast 8,1 miljonit eurot andis jaemüük, mis kahanes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 5%.
„Jaanuari heale müügile järgnes läbi aegade nõrgim veebruari tulemus, mille põhjustas eelkõige kliendikülastuste oluline langus ja seda eriti Leedu turul. Märtsis tõid erinevad kampaaniad külastajad taas poodidesse ning müügitrend paranes,“ teatas juhatus.
Rahvas toodi kaupa ostma aga kasumi hinnaga. „Brutokasumi marginaalile avaldasid suurimat mõju veebruaris tugevalt langenud müük ja märtsi müügikampaaniad,“ märkis Baltika. Brutokasumi marginaal oli 47,2%, koguni 1,6 protsendipunkti aastagusest väiksem. Brutokasum ise vähenes aastatagusega võrreldes 7%.
Löök tuli Leedust
Kõige suurema tagasilöögi jaemüügile sai Baltika Leedu turul, kus kvartali kokkuvõttes langes müük 10%. Tulu vähenes siiski ka Eestis ja Lätis. Soome turult, kus jaemüük alles selles kvartalis algas, teeniti 33 000 eurot jaetulu.
Leedust on pärit muu hulgas samuti börsil noteeritud konkurent Apranga. Tõsi, ka Apranga jaoks oli veebruarikuu kehv – nende veebruari müük Leedus langes 6% ning kolme kuu peale kokku 5%.
Jaemüügist kokkuvõttes isegi tugevamat, 8% juurde ulatuvat langust näitas hulgi- ja frantsiisimüük, millest laekus Baltikale kokku 1,7 miljonit eurot. Peamiselt oli selle taga frantsiisimüügi vähenemine Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes.
Miinusega ei lepi
Häid uudiseid on rõivafirmal investoritele aga hulgimüügi vallast – müük hulgipartneritele kasvas esimeses kvartalis 5%. Hulgi- ja frantsiisisegmendi kokkuvõttes kehva tulemusega firma ei lepi. „Väljatöötamisel on plaan müükide suurendamiseks väljaspool Baltikumi, mille tulemused peaksid realiseeruma lähiaastatel,“ teatas Baltika.
Juba on teada, et firma sihib Soomet, kus esialgu katsutakse pinda e-poe ning ühe proovikauplusega. Lähiaastatel on plaan siiski avada terve poodide võrgustik, kirjutas Äripäev kuu alguses.
Eesmärgiga panustada ekspordi suurendamisele töötab alates 2018. aasta jaanuarist Baltika ekspordidirektorina Raivo Videvik, kes on varem müügijuhtimise ja ekspordi valdkonna eest vastutanud näiteks Timbeco Woodhouse’is ning edendanud jaemüüki Elektrum Eestis ning Eesti Gaasis, selgub Baltika aruandest.
Baltika veebipoe müük näitas esimeses kvartalis kasvu. E-poe müügitulu oli kokku 470 000 eurot, mida on 2017. aasta esimesest kvartalist rohkem kui kolmandiku jagu enam. Käibest 57% teenis Baltika e-pood seejuures Eestist, järgnesid Läti 18 ja Leedu 14 protsendiga.
„Müügi kasvule aitas kaasa Click&Collecti (tellimus tehakse veebis, kaup saadakse kätte poes – toim) võrgustiku laienemine Baltikumis, Click&Collecti avamine Soomes Iso Omena kaupluses ning parendatud e-poe kasutajamugavus eelkõige ostu vormistamise protsessis. Kokku võeti esimeses kvartalis vastu 9946 tellimust 30 riigist,“ tõi juhatus esile.
Palgad tõusevad
Kokkuvõttes töötas Baltikas märtsi lõpus 1020 inimest, mis on kuue inimese võrra vähem kui aasta lõpus. Kvartali peale kokku oli keskmine töötajate arv 1022. Töötasusid maksti välja 2,6 miljoni euro jagu, mis teeb inimese kohta kuus umbes 860 eurot.
Juhatuse ja nõukogu liikmetele arvestati tasusid kokku 62 000 euro mahus, aasta varem oli summa 55 000 eurot.
Firma nõukogu on viieliikmeline ning sinna kuuluvad suuromaniku KJK Capitali partner Jaakko Sakari Mikael Salmelin, Kaima Capitali tegevdirektor Lauri Kustaa Äimä ning suuromanik Tiina Mõis, samuti advokaat Reet Saks ja Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm. Juhatus on kaheliikmeline, lisaks peadirektor Meelis Milderile kuulub sinna ka finantsdirektor Maigi Pärnik-Pernik.
Seotud lood
Vanas Euroopas tavaline firmade ja muu vara põlvest põlve pärandamine on eestlaste jaoks uus teema. Meil siin on alles esimene põlvkond varavahetuseks ettevalmistusi tegemas.