Eesti investor Omahas: orjatööga kaugele ei jõua

Raudsepp ostis esimese aktsia 2014. aastal. „See oli Berkshire Hathaway B-aktsia, mille ostsin juba USAs olles,“ rääkis Raudsepp, kellega kohtusime tänavusel aktsionäride koosolekul Omahas. Aktsia ostis ta pärast seda, kui oli kooli lõpetanud ning sai USAs tasuvale tööle – siis hakkas ka investeerimiseks raha üle jääma. „Esimest korda ostsin börsil LHV kasvukonto kaudu erinevaid indeksfonde 16. sünnipäevaks saadud ja muidu kogutud rahast. See oli gümnaasiumi ajal ning see sai müüdud, kui mu ema auto ostis. Siis müüsin oma osakud maha ja panin [auto alla] umbes veerandi sellest rahast.“

Kuiva trenni oli Raudsepp teinud aktsiatega juba varem. „Proovisin kätt LHV virtuaalkontos, kus ostsin Metsä aktsiat,“ ütles ta.

Berkshire Hathaway aktsiaid kavatseb elu USAga sidunud Raudsepp ka edasi hoida ja peab seda heaks investeeringuks. Kuid mitte parimaks – selleks oli Amazon. „Ostsin 950 pealt ja müüsin 1550 dollari pealt,“ meenutas Raudsepp. Kas nii head asja ei tasu lõputult edasi hoida? „Amazoni probleem on selles, et ta on innovatsioonilõksus. Niipea, kui nad lõpetavad innovatsiooni, tulevad teised, väiksemad tegijad. Sest Amazon ei tee ju iseenesest midagi, mida teised teha ei saaks,“ ütles Raudsepp ning lisas, et IT-arendajana näeb ta Amazoni teise pilguga. „Seal saidil on nuppe, mis karjuvad: tehtud 2005.aastal.“ Peale selle on talle pinnuks silmas Amazoni süsteem, mille kaudu on lihtne piraatkaupa müüa ning selle takistamiseks ei tee Amazon ise midagi. „Piraatkaup on Amazoni jaoks klientide endi probleem. Ja sellepärast ma teda juurde ostnud polegi,“ võttis Raudsepp kokku. "See võib olla spektulatiivselt suur viga ja aktsia hind võib ka lähiajal 2000 dollari kanti tõusta, aga ma ei näe hetkel lihtsalt, kust nad jätkusuutlikku kasumit leiaks. Ma sain oma eesmärgiks seatud tootluse kätte: umbes 50 protsenti vähem kui poole aastaga pole paha."

Kasvata sissetulekuid

Investeerimisele mõeldes ütles Raudsepp, et üks viga, mida temavanused, 20ndate eluaastate teises pooles investorid teevad, on see, et kulutatakse liiga palju aega ja vaeva raha säästmisele ja kokkuhoidmisele. „See on küll oluline, aga proportsionaalselt rohkem aega tuleks panustada oma sissetulekute kasvatamisele – kui sa oled palgatööl või saad omandada osalusi ettevõtmistes, mida saad ise mõjutada, siis võib see olla hea võimalus oma rikkust kiiremini kasvatada,“ soovitas Raudsepp, kes on ka ise erinevaid võimalusi proovinud.

„Metafoori kasutades: lekkiv anum tuleb lappida. Aga lahtisest anumast aurumist peatada pole mõtet. Lihtsam on hoolitseda selle eest, et rohkem vett peale jookseks, ja üldse suurem anum leida.“

Kuidas ta ise USAs läbi lõi? Siin meenutas Raudsepp, kuidas ta pärast Tartu Ülikooli lõpetamist USAsse tuli ja seal ülikooli karjäärinõustaja juures käis. Too oli talle öelnud: “Kui viitsid tööd teha, siis on Ameerikas väga lihtne läbi lüüa.“ „Seni on see valem paika pidanud,“ nentis Raudsepp.

Enda veaks investorina peab ta liiga suurt põhjalikkust. „Kuna mulle meeldib firmade kohta lugeda – aruandeid, andmeid, analüüse –, siis olen kulutanud ebaproportsionaalselt palju aega ettevõtete valimisele, üritanud ajastada ja püüdnud teha nii-öelda tarku tehinguid.“ Ta tõi näite, kuidas oli kord kahe IT-ettevõtte aktsia puhul kahevahel. Sisulise poole pealt olid need enam-vähem võrdsed. „Läksin Glassdoori, kus praegused ja endised töötajad saavad kirjutada arvustusi ettevõtte kohta. Ja ühe ettevõtte kohta kirjutati, et seal käib põhimõtteliselt orjatöö. Mõtlesin, et sinna ma küll raha ei pane ja valisin Palo Alto Networksi (PANW),“ rääkis Raudsepp. PANWi aktsia on tänavu tõusnud 40 protsenti.

Sealjuures peab Raudsepp turu ajastamist lootusetuks ettevõtmiseks. „Mikroinvestoril ei ole neid hoobasid, mis on suurinvestoril. Mina ei saa helistada Apple´i finantsjuhile, aga paljud hedge-fondide juhid saavad. Seega on sellised ajastamised minu jaoks praktiliselt võimatud ja puhas õnnemäng. Seetõttu üritan leida firmasid, millesse pikaajaliselt investeerida, ehkki kõige targem oleks tõenäoliselt valida mõne riigi või piirkonna indeks, mis pikaajaliselt kasvab,“ ütles Raudsepp. „Nagu Warren Buffett konverentsil selle arvutuse tegi: et kui oleksid aastal 1942 investeerinud 10 000 dollarit S&P500 indeksisse, oleks sul täna kontol 51 miljonit dollarit. Samal ajal, kui kulda investeerides oleks see summa 400 000 dollarit. Aga kes teab – võib-olla oleks see 10 000 dollarit üksikusse ettevõttesse investeerides kõik maha kantud olnud, kui see ettevõte pankrotti oleks läinud.“