ABB müüb elektrisüsteemide üksuse, tehing puudutab ka Eestit

ABB Grupis on neli divisjoni: elektrivõrgud, elektrifitseerimisseadmed, tööstusautomaatika ning robootika ja ajamid. Jutt käib elektrivõrkude divisjoni müügist Hitachile. ABB Eesti ei tegutse ühegi nimetatud divisjoni all, aga nimetatud divisjonid on Eestis esindatud läbi erinevate tegevuste.

Äripäeva teada toimub ABB Eesti kontoris homme hommikul veel üks koosolek ja pärast seda jagab ABB Eesti täpsemaid uudiseid.

ABB Eesti harus töötas eelmise aasta seisuga 1258 töötajat.

Müük toimub suuresti Rootsi investeerimisfirma Ceviani survel, kes omab ABBs 5,34% osalust. ABB elektrisüsteemide üksus on ettevõtte kõige väiksema kasumlikkusega üksus. Edaspidi keskendub ABB automatiseeritud süsteemide loomisele.

Üksus müüakse Hitachile 11 miljardi dollari eest, mille järel saab Jaapani ettevõttest elektrisüsteemide äris üks suurimaid. "Meie aktsionärid on ettevõtte restruktureerimise protsessi käigus meiega jäänud. Neil on olnud palju kannatust," ütles ABB tegevjuht Ulrich Spiesshofer. "Nüüd pakume neile ka midagi tagasi."

Saadud 11 miljardist dollarist makstakse aktsionäridele 7,6–7,8 miljardit aktsiate tagasiostude ja muude vahendite kaudu. Turgude avanedes tõusis ABB aktsia 2,5%. Päeva lõpuks kukkus ettevõtte aktsia hind 1,76%.

Energeetikakontserni ABB suuromanikud olid juba 2016. aastal eri meelt, kas kontsern peaks jätkama konglomeraadina või osa oma tegevusharusid ära müüma. Toona kirjutas Äripäev, et aktivist-investor Christer Gardell pooldab viimast, eelkõige elektrivõrkude haru müümist, kuid kontserni juhtkond teatas, et ei kavatse seda teha. Selle asemel lubati elektrivõrkude haru veelgi laiendada.

Eelmise nädala esimesel poolel said müügispekulatsioonid taas hoogu, ABB ja Jaapani Hitachi kinnitasid, et kõnelused käivad. Rootsi majandusleht Dagens Industri kirjutas, et see oleks hea uudis ABB „palju kannatanud aktsionäridele“.

Võrreldes ABBd sama tegevusvaldkonna firmadega, mis on struktuuri korrastanud ja fookust teravdanud, võiks ABB aktsia hind olla 37 Šveitsi franki, on Gardell ühes intervjuus pakkunud. Reedel kauples aktsia 19,5 frangi tasemel. Stockholmi börsil on ABB aktsia aastatagusega võrreldes ligi 20% kukkunud.

Äripäev kirjutas augustis, et ABB Eesti pidi eelmisel aastal leppima kahjumiga, mis tuli ka ettevõtte juhtidele ootamatult.

Ettevõtte müügitulu oli aasta varasemaga võrreldes pisut väiksem, 185,7 miljoni asemel 182,6 miljonit eurot, aga ootamatult vaatas vastu kahjum: 13,8 miljoni eurone kasum 2016. aastal asendus 1,3 miljoni eurose kahjumiga.

ABB Balti riikide finantsjuht Signe Nurms tunnistas augustis, et kahjumiga nad arvestanud ei olnud. "See, et ettevõte jääb kahjumisse, sai selgeks aasta keskel, kui mitu majanduslikku näitajat ja muutust sellele viitasid. Peamine põhjus oli allajäämine oodatud müügitulu kasvule,“ ütles ta.

Nurms lükkas tagasi hüpoteesi, et kahjumi taga võis olla investeering 2016. aasta lõpul avatud uude äriteeninduskeskusesse. "Ettevõtte eelmise aasta müügitulu ulatus 183 miljoni euroni, mida oli 1% võrra vähem kui 2016. aastal. Oodatud müügitulu kasv, mis oleks taganud piisava kasumlikkuse, jäi 2017. aastal tulemata," selgitas ta.

Augustis nägi ettevõte kasvutrendi nii kohalikul turul kui ka ekspordis.

ABB Balti riikide juht Jukka Patrikainen lisas, et kogu Balti riikide turg kasvab ja nad ootavad tänavu rohkem tellimusi kui 2017. aastal. "Investeerime nii oskustesse kui ka tootmisesse. Investeeringud on vähemalt samas suurusjärgus kui eelmisel aastal," rääkis ettevõtte juht augustis.