Me peaksime edukuse välja kolima välise ja kergelt kaduva kaardimajakesest, kuna see ei püsi. Meil on vaja midagi püsivamat ja selleks tuleb olla metsik, kirjutab Kaia Beilmann arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

- Kaia Beilmann.
- Foto: Erakogu
Sõnal "edukas" on minu jaoks alltoonid, mis seostuvad eelkõige välise ja kergelt kaduvaga – raha, karjäär, maine. Need seosed on välja kasvanud kapitalistlikust ühiskonnakorraldusest ja selle väärtustest. Sellisest süsteemist, mis sõitis meie riiki valge laevana, kuid mis näib end ise järjest enam kreeni kallutavat.
Sõna "edukas" tekitab minus automaatselt isegi kerge vastikustunde – see sümboliseerib sisutühjasid ja lühinägelikke eesmärke, selliseid, mis on kinni ebaõiglases, ahnes ja individualistlikus süsteemis. Edu tähendab sellises süsteemis sageli midagi, mis tuleb teatud viisil teiste arvelt, kas siis kaasinimeste või laiemalt ümbritseva keskkonna arvelt.
Kuid ega sõna pole süüdi. "Edukas" võiks tähendada ka midagi muud, midagi püsivamat. Raha asemel aega, karjääri asemel võimalusi tegeleda meeldivate tegevustega, maine asemel rahulolu iseendaga. Õnne väikestest asjadest. Välimise asemel sisemist ning teistega ühenduses olevat. Inimene kui kollektiivne elukas vajab koosolemist ja -tegutsemist, kogukonnatunnet, sidet loodusega.
Peatun siin veidi pikemalt viimasel. Side loodusega. See on ääretult oluline, kui tahta olla edukas mitte välises vaid sisemises mõttes ja pikas perspektiivis. Side loodusega tähendab ühtekuuluvustunnet meid ümbritseva looduskeskkonnaga. See tähendab seda, et me ei kasuta loodust ära, vaid austame ja väärtustame igasugust elu.
Allakäiguspiraal
Praegusel ajal on side inimese ja looduse vahel habras ja näib järjest hapramaks kuluvat. Mida vähem on meil kokkupuudet loodusega, looduskogemusi, seda hapramaks kulub side. Liialt habras side aga tähendab, et ka meil endil läheb haprasti. Halveneb meie tervis ja heaolu, õnnetunne, loodusest võõrandumine süveneb ning seeläbi ka huvi keskkonnaga seotud teemade ehk ühtlasi järjest tõsisemaks muutuvate keskkonnakriiside ja nendega tegelemise suhtes.
Tõeline allakäiguspiraal. Ja mis seda põhjustab? Üks kurja juur on inimese iseenese pjedestaalile tõstmine. Ettekujutus, et inimene on loodusest eraldi, loodusest üle. Kuid me oleme ise samuti loodus, pelgalt üks liik teiste seas. Olles osa loodusest, on igati loomulik, et meile on hea olla loodusega koos.
Seega, edu, mis ei sõltuks kõige välise tujukatest tuultest, mis ei kaoks sama kiirelt kui on tulnud, peaks olema ankurdatud püsivamatesse väärtustesse. See peaks koos tehtud ja oldud edu, koos ei murra tuuled. Loodusega koos olemine on kõige laiapõhjalisem koosolemine.
Meil on loodust väga vaja. Ja eelkõige on vaja metsikut loodust. Mitte inimese silutud, kammitud, lakutud, lõigatud loodust. Metsikut loodust me ei kontrolli ja see ei kontrolli meid, seetõttu võimaldab see rohkem vabadust, mis lisaks kõigele muule toidab ka meie kujutlusvõimet, uudishimu ja loovust.
See on see toit, millest end liigse tehiskeskkonna loomisega ning liigse korrastamisega ise end ilma jätame. Rääkimata muudest hüvedest, mida kaotame, ei saa me olla loovad, ehitades end kasti. Loovus aga on väga oluline osa edust, eriti just sellest õigest edust, mis lähtub õnnest, rahulolust, kogukonnatundest. Edu jaoks on vaja loovust, loovuse jaoks on vaja loodust – seda metsikut.
Hapraks muutunud side
Me peaksime edukuse välja kolima välise ja kergelt kaduva kaardimajakesest, kuna see ei püsi. Meil on vaja midagi püsivamat ja selleks tuleb olla metsik. Metsikust on vaja igale poole. Et hapraks muutunud side loodusega tugevamaks muutuks ja aitaks meil näha laiemalt ja kaugemale.
Hetkel kuum
Ka teised tootjad on mures
“Ei ole kõige paremad ajad. Nii elu on.”
Et saaksime end ise paremini ja rahulikumalt tunda, et saaksime oma loovuse ja head mõtted neile ehitatud kastist ja mahajoonitud raamidest välja. Linnades on vaja rohealasid, mis oleksid reguleerimata, millelt ei nõuta korrastatust ja hoolitsetust, kus inimesed ei püüa tehiskeskkonna reegleid juurutada ning annavad ruumi ja olemise õigust ka teistele liikidele.
Ning linnadest väljaspool peame andma ja jätma metsikusele piisavalt ruumi, olema ettevaatlikud oma metsade, soode, niitude, järvede, jõgede, mere, kaldapealsetega – kohe vägagi ettevaatlikud. Olema nendega ühenduses ning hoidma silma, kõrva ja kõiki muid meeleelundeid peal, et neil ja meil hapralt minema ei hakkaks.
Laskma neil endile tuua päris edu, mitte ohverdama neid välise ja kergelt kaduva edu ahnele altarile. Me sõltume neist.
Arvamuskonkurss Edukas Eesti
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursi peaauhind on 10 000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!